Ivan Kondakov: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 21. rida: | 21. rida: | ||
[[Kategooria:Eesti keemikud]] |
[[Kategooria:Eesti keemikud]] |
||
[[Kategooria:Venemaa keemikud]] |
[[Kategooria:Venemaa keemikud]] |
||
[[Kategooria:Tartu Ülikooli professorid]] |
[[Kategooria:Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna professorid]] |
||
[[Kategooria:Elva kalmistule maetud]] |
[[Kategooria:Elva kalmistule maetud]] |
||
[[Kategooria:Sahhas sündinud, kuid mujal tegutsenud inimesed]] |
[[Kategooria:Sahhas sündinud, kuid mujal tegutsenud inimesed]] |
||
Redaktsioon: 14. november 2019, kell 18:22
Ivan Kondakov (vene keeles Иван Лаврентьевич Кондаков; 8. oktoober 1857, Viljuisk, Jakuudi oblast — 14. oktoober 1931 Elva) oli Eestis tegutsenud vene keemik, sünteetilise kautšuki avastaja.
Kondakov lõpetas Krasnojarski poistegümnaasiumi. 1880. aastal astus Peterburi Ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonna loodusteaduste osakonda, lõpetas ülikooli 1884. aastal. 1885. aastal jäeti ülikooli juurde, valmistuma professorikutseks.
1886. aastal määrati Kondakov laborandiks Varssavi Ülikooli keemiakateedris. 1894. aasta detsembris kaitses Peterburi Ülikoolis magistriväitekirja keemias "О синтезе под влиянием хлористого цинка в ряду жировых соединений".
1895. aastal määrati ta Tartu ülikooli farmaatsiaprofessoriks ja ta töötas Tartus 1918. aastani.[1]
1899. aastal avastas Kondakov dimetüülbutadieeni katalüütilise polümerisatsiooni sünteetiliseks kautšukitaoliseks aineks. Tema uurimused panid aluse sünteetilise kautšuki toomisele Saksamaal Esimese maailmasõja ajal.
Aastatel 1918–1921 töötas Kondakov Praha ülikoolis.[2]
Kondakovil oli maja Elvas professorite linnaosas, kus ta elas aastatel 1911–1918 ja 1921–1931.[3]