Meripoeg: erinevus redaktsioonide vahel
PjotrMahh1 (arutelu | kaastöö) |
|||
| 62. rida: | 62. rida: | ||
Meripoeg ehitati [[Tallinn]]as [[Riigi Sadamatehas]]tes (tänase [[Admiraliteedi bassein]]i ääres). Laev oli mõeldud [[meremärk]]ide panekuks peamiselt madalamates vetes. Meripoja ehitamine algas tehases mais 1935 ja seda tehti nii-öelda "puhvertööna" ehk peamiselt sel ajal, kui sadamatehastel oli vähem muud tööd. Sellega said sadamatehased ühtlasi vältida oma tööliste vallandamisi töövähesematel aegadel. 1937 tõsteti laeva kere vette ja töö sai lõplikult valmis 1. märtsiks 1938, mis oli ka tähtaeg. Vettelaskmisel 3. oktoobril 1937 oli laeva nimi Merepoeg<ref>http://www.eha.ee/fa/public/index.php?act=search_detail&a_id=2746&isik=&autor=&esitaja=&string=&pealk=&mark=&mod=3&lang=et&nocache=1537179507</ref>, kuid raamatu Eesti kaubalaevastik andmeil 1. veebruaril 1939 juba Meripoeg<ref>https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:299084/270891/page/99</ref>. Ehitus pidanuks maksma 180 000, kuid läks kokkuvõttes maksma 220 000 Eesti krooni. |
Meripoeg ehitati [[Tallinn]]as [[Riigi Sadamatehas]]tes (tänase [[Admiraliteedi bassein]]i ääres). Laev oli mõeldud [[meremärk]]ide panekuks peamiselt madalamates vetes. Meripoja ehitamine algas tehases mais 1935 ja seda tehti nii-öelda "puhvertööna" ehk peamiselt sel ajal, kui sadamatehastel oli vähem muud tööd. Sellega said sadamatehased ühtlasi vältida oma tööliste vallandamisi töövähesematel aegadel. 1937 tõsteti laeva kere vette ja töö sai lõplikult valmis 1. märtsiks 1938, mis oli ka tähtaeg. Vettelaskmisel 3. oktoobril 1937 oli laeva nimi Merepoeg<ref>http://www.eha.ee/fa/public/index.php?act=search_detail&a_id=2746&isik=&autor=&esitaja=&string=&pealk=&mark=&mod=3&lang=et&nocache=1537179507</ref>, kuid raamatu Eesti kaubalaevastik andmeil 1. veebruaril 1939 juba Meripoeg<ref>https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:299084/270891/page/99</ref>. Ehitus pidanuks maksma 180 000, kuid läks kokkuvõttes maksma 220 000 Eesti krooni. |
||
Laev võeti kasutusele meremärkide paigaldamiseks peamiselt Tallinna lahel ja Väinameres. |
Laev võeti kasutusele meremärkide paigaldamiseks peamiselt Tallinna lahel ja Väinameres. Esimeseks kapteniks oli Arnold Lell. Meripoeg sõidutas president [[Konstantin Päts]]i külaskäikudele Hiiumaale Heltermaale 1938. a ja Saaremaale [[Kuivastu]]sse 1939. a. |
||
Hiljem [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsioon]]i ajal sai laev nimeks Teodoliit ja oli tegevuses [[Leningrad]]is, [[Kroonlinn]]as ja [[Riia]]s. Ühtlasi kandis Teodoliit ka pardanumbrit G-361. Lammutati arvatavasti 1960-ndail vanarauaks. |
Hiljem [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsioon]]i ajal sai laev nimeks Teodoliit ja oli tegevuses [[Leningrad]]is, [[Kroonlinn]]as ja [[Riia]]s. Ühtlasi kandis Teodoliit ka pardanumbrit G-361. Lammutati arvatavasti 1960-ndail vanarauaks. |
||
Redaktsioon: 13. november 2019, kell 22:26
| Meripoeg | |
|---|---|
 | |
| Teised nimed | Merepoeg, Teodoliit (G-361) |
| Omanik | Eesti Vabariik |
| Käitaja | Veeteede Valitsus |
| Lipuriik | Eesti |
| Sõsarlaevad | Merikaru |
| Ajalugu | |
| Tellitud | 1935(?) |
| Ehitaja | Riigi Sadamatehas |
| Vette lastud | 3. oktoober 1937 |
| Valminud | 1. märts 1938 |
| Tehnilised andmed | |
| Pikkus | 27,8 m |
| Laius | 6,75 m |
| Süvis | 2 m |
| Peamasin | diiselmootor 200 hj |
| Kiirus | 9,5 sõlme |
| Laevapere | 20 |
Meripoeg (ka Merepoeg) oli Eestis ehitatud hüdrograafialaev ehk täpsemalt meremärkide paigaldaja.
Hilisem nimi oli Teodoliit.
Ajalugu
Vajadus uue väiksema meremärgipanija järele oli Veeteede Valitsusel suur, kuna senine vastav väiksem meremärgipanija Pirita kanti vanuse tõttu maha.
Meripoeg ehitati Tallinnas Riigi Sadamatehastes (tänase Admiraliteedi basseini ääres). Laev oli mõeldud meremärkide panekuks peamiselt madalamates vetes. Meripoja ehitamine algas tehases mais 1935 ja seda tehti nii-öelda "puhvertööna" ehk peamiselt sel ajal, kui sadamatehastel oli vähem muud tööd. Sellega said sadamatehased ühtlasi vältida oma tööliste vallandamisi töövähesematel aegadel. 1937 tõsteti laeva kere vette ja töö sai lõplikult valmis 1. märtsiks 1938, mis oli ka tähtaeg. Vettelaskmisel 3. oktoobril 1937 oli laeva nimi Merepoeg[1], kuid raamatu Eesti kaubalaevastik andmeil 1. veebruaril 1939 juba Meripoeg[2]. Ehitus pidanuks maksma 180 000, kuid läks kokkuvõttes maksma 220 000 Eesti krooni.
Laev võeti kasutusele meremärkide paigaldamiseks peamiselt Tallinna lahel ja Väinameres. Esimeseks kapteniks oli Arnold Lell. Meripoeg sõidutas president Konstantin Pätsi külaskäikudele Hiiumaale Heltermaale 1938. a ja Saaremaale Kuivastusse 1939. a.
Hiljem Nõukogude okupatsiooni ajal sai laev nimeks Teodoliit ja oli tegevuses Leningradis, Kroonlinnas ja Riias. Ühtlasi kandis Teodoliit ka pardanumbrit G-361. Lammutati arvatavasti 1960-ndail vanarauaks.
Kirjeldus
Laev oli heade omadustega ja ilusa ning mugava sisustusega. Kere kuju lubas Meripoega kasutada vajadusel väikese jäämurdjana ja lisaks oli laeva võimalik kasutada riigikaitse otstarbel.
Põhiandmed:
- Pikkus: 27,8 m
- Laius: 6,75 m
- Süvis: 2 m
- Peamasin: diiselmootor 200 hj
- Kiirus: 9,5 sõlme
- Meeskond: 20 liiget
Laevamudeli projekt
2015. aasta algul algatas MTÜ Raudlaeva Maja Meripoja mastaapse (1:50) laevamudeli ehitamise.
Koostöös inseneribürooga valmisid vanade fotode, kroonikakaadrite ja teiste sama ajastu aluste eeskujul esmalt laeva joonised. Esialgu olid eeskujuks võtta vaid mõned pildid ja kroonikakaadrid, mis ei andnud head ülevaadet kogu laevast. Laeva ehitamisel ja hiljem viidi sisse ka muudatusi ja paljud taas-ehitamiseks olulised detailid olid eri aegadest pärinevatel fotodel erinevad. Samuti puudus esialgne värvilahendus. Oli küll säilinud materjale Meripoja sõsarlaeva Merikaru kohta, kuid laevad olid liiga erinevad. Kui arhiivist leiti lõpuks tellimusleping, läks veidi lihtsamaks.
Mudeli valmistas vastavalt lõpuks valminud joonistele Pavel Vedehhin. Osaliselt valminud mudelit oli võimalik näha 2015. a suvel Tallinna merepäevadel Eesti Ajalooliste Laevade Seltsi telgi juures. 2016. a algul sai Meripoja mudel valmis. Mini-Meripoeg on ühtlasi ujuv, varustatud elektrimootoriga ja raadio teel juhitav.