Sõjaväeluure: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P organisatsiooon > organisatsioon
13. rida: 13. rida:


==Sõjaväeluure Eestis==
==Sõjaväeluure Eestis==
Eesti Vabariigis on sõjaväeluure keskasutuseks Kaitseväe Peastaabi Luureosakond [[J2]] (sõjaline luure ja vastuluure). Eesti sõjaväeluure tegevuse kohta aastatel 1918–1940 vaata [[Sõjavägede Staabi II osakond]].
Eesti Vabariigis on sõjaväeluure keskasutuseks Kaitseväe Luurekeskus (sõjaline luure ja vastuluure). Eesti sõjaväeluure tegevuse kohta aastatel 1918–1940 vaata [[Sõjavägede Staabi II osakond]].
==Sõjaväeluure Venemaal==
==Sõjaväeluure Venemaal==
*[[GRU|Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaabi Luure Peavalitsus]]
*[[GRU|Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaabi Luure Peavalitsus]]

Redaktsioon: 7. november 2019, kell 20:57

Sõjaväeluure on riikide sõjalise juhtkonna juhitav teabehankeprotsess, mille eesmärk on erinevatel tasemetel ja viisidel riikide võimalike vastase kohta informatsiooni ja teabe kogumine.

Sõjaväelise iseloomuga salajase informatsiooni kogumine seisneb riigi ja sõjalise juhtkonna ning selle juhtorgani staabi poolses luuretöö organiseerimises, mis viiakse läbi koostöös riigi luureühenduse sõjaliste luureotstarbeliste allüksuste poolt võimaliku ja reaalse vaenlase kohta info kogumisel ja selle töötlusel (analüüsil), kogutud teabe edastamisel otsuste vastuvõtmiseks sellest huvitatud isikutele ja asutustele. Sõjaväeluuret tehakse nii sõjategevuse eelsel (rahuajal) kui ka sõjategevuse ajal.

 Pikemalt artiklis Teabehankeprotsess

Sõjaväeluure eesmärgiks on sõjategevuse ettevalmistusetapil hankida selliseid vajalikke luureandmeid, mis välistaks tõenäolise vaenlase poolt ootamatu tegevuse ja kindlustaks oma kaitseressursside õigeaegse ja efektiivse kasutamise.

Sõjaväeluuret viiakse läbi kolmel tasandil:

  • Strateegiline luure, mida viiakse läbi sõjajõudude ülemjuhatuse ehk kindralstaabi poolt, nii sõja- kui ka rahuajal oma riigi huvides ja kaitsevõime kindlustamiseks.
  • Operatiivluure, mida viiakse läbi sõjaväeringkondade, väegruppide, rinnete( laevastike), armeede (flotillide) juhtkonna ning staabi poolt nii sõja- kui ka rahuajal eesmärgiga kindlustada tegevuseks vajaliku teabe hankimine, ettevalmistatavate ja läbiviidavate operatsioonide läbiviimiseks.
  • Taktikaline luure, mida viiakse läbi üksikute väeliikide, väeosade ja allüksuste juhtide ja staabi poolt põhiliselt sõjategevuse käigus, eesmärgiga hankida informatsiooni lahingutegevuse läbiviimiseks vastase merejõudude, maismaa väeosade või kavandatavates sõjategevuse piirkondades. Taktikalise luure käigus kogutud teavet kasutatakse eduka lahingutegevuse ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks. Erandiks üldreeglitest võivad olla piiritsoonis või sõjategevuse käigus neutraalsete riikide territooriumil tegutsevad sõjaväeluurega tegelevad allüksused ja organisatsioonid.

Sõjaväeluureametid on igas riigis välja kujunenud tavade järgi kas ühendasutused või jagunevad vastavalt sellele, millise väeliigi kohta nad infot koguvad.

Sõjaväeluure Eestis

Eesti Vabariigis on sõjaväeluure keskasutuseks Kaitseväe Luurekeskus (sõjaline luure ja vastuluure). Eesti sõjaväeluure tegevuse kohta aastatel 1918–1940 vaata Sõjavägede Staabi II osakond.

Sõjaväeluure Venemaal

Teisi sõjaväeluureorganisatsioone

  • DIA – Defence Intelligence Agency. USA Sõjaväeluure
  • SISMI – Itaalia sõjaväeluure
  • Sõjaväejulgeolekuteenistus (Militärischer Abschirmdienst, MAD) – Saksa Liitvabariigi sõjaväeluure

Vaata ka