Särg: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
P Tühistati kasutaja 195.250.188.45 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Pikne.
Märgis: Tühistamine
 
1. rida: 1. rida:
{{Taksonitabel
| nimi = Särg
| värvus = loomad
| seisund = LC
| seisundi_süsteem = iucn2.3
| seisundi_ref =
| pilt = Blausteinsee Tierwelt 03.jpg
| pildi_seletus =
| pildi_laius =
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Kiiruimsed]] ''Actinopterygii''
| selts = [[Karpkalalised]] ''Cypriniformes''
| sugukond = [[Karpkalalased]] ''Cyprinidae''
| perekond = [[Särg (perekond)|Särg]] ''Rutilus''
| liik = '''Särg'''
| binaarne = ''Rutilus rutilus''
| binaarse_autor = [[Carl von Linné|Linnaeus]] (1758)
| levikukaart =
}}
'''Särg''' (''Rutilus rutilus'') on [[karpkalalised|karpkalaliste]] seltsi kuuluv [[kala]].

Särg kasvab 25–35 cm pikkuseks ja 1,5 kg raskuseks. Särjel on rohekas selg, hõbedase läikega küljed ja valge kõht, silmad ja uimed on punakad.

Särge aetakse tihti segamini [[roosärg|roosärjega]] (''Scardinius erythrophthalmus''), kellega ta on suhteliselt sarnane. Need kaks liiki erinevad üksteisest kõhu- ja seljauime paiknemise poolest: särjel asetsevad mõlemad uimed paralleelselt, roosärjel on aga kõhuuim kergelt ettepoole nihutatud. Veel lihtsam on neid eristada suu paigutuse järgi, särjel on see otseseisune, roosärjel aga ülaseisune.

==Levik ja eluviis==
==Levik ja eluviis==
[[Pilt:Särjemaimud.jpg|pisi|left|Särjemaimud Peipsi järves]]
[[Pilt:Särjemaimud.jpg|pisi|left|Särjemaimud Peipsi järves]]
Särg on vähenõudlik kala, kes elab parvedena aeglase
Särg on vähenõudlik kala, kes elab parvedena aeglase vooluga jõgedes, järvedes ja [[riimvesi|riimveelises]] rannikumeres, hoidudes enamasti kaldaäärsesse taimestikku.

Särg on levinud peaaegu kogu [[Euroopa]]s [[Alpid]]est ja [[Püreneed]]est põhja pool kuni [[Uural]]ini välja. Elab ka [[Briti saared|Briti saartel]] ja [[Läänemeri|Läänemere]] riimveelistes osades. Puudub aga [[Norra]]s ja [[Lõuna-Balkan]]il. [[Must meri|Mustas]] ja [[Aasovi meri|Aasovi meres]] elab särje alamliik ''Rutilus rutilus heckeli'', kes rändab kudemiseks jõgedesse; [[Kaspia meri|Kaspia meres]] esineb särje alamliik ''Rutilus rutilus caspicus'', kes on kohanenud riimveelise [[keskkond|keskkonnaga]].

Kudemisperiood on aprillist maini.
[[File:Rutilus rutilus Prague Vltava 5.jpg|pisi]]


==Kasutamine==
==Kasutamine==

Viimane redaktsioon: 4. november 2019, kell 14:38

Särg

Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Kiiruimsed Actinopterygii
Selts Karpkalalised Cypriniformes
Sugukond Karpkalalased Cyprinidae
Perekond Särg Rutilus
Liik Särg
Binaarne nimetus
Rutilus rutilus
Linnaeus (1758)

Särg (Rutilus rutilus) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala.

Särg kasvab 25–35 cm pikkuseks ja 1,5 kg raskuseks. Särjel on rohekas selg, hõbedase läikega küljed ja valge kõht, silmad ja uimed on punakad.

Särge aetakse tihti segamini roosärjega (Scardinius erythrophthalmus), kellega ta on suhteliselt sarnane. Need kaks liiki erinevad üksteisest kõhu- ja seljauime paiknemise poolest: särjel asetsevad mõlemad uimed paralleelselt, roosärjel on aga kõhuuim kergelt ettepoole nihutatud. Veel lihtsam on neid eristada suu paigutuse järgi, särjel on see otseseisune, roosärjel aga ülaseisune.

Levik ja eluviis[muuda | muuda lähteteksti]

Särjemaimud Peipsi järves

Särg on vähenõudlik kala, kes elab parvedena aeglase vooluga jõgedes, järvedes ja riimveelises rannikumeres, hoidudes enamasti kaldaäärsesse taimestikku.

Särg on levinud peaaegu kogu Euroopas Alpidest ja Püreneedest põhja pool kuni Uuralini välja. Elab ka Briti saartel ja Läänemere riimveelistes osades. Puudub aga Norras ja Lõuna-Balkanil. Mustas ja Aasovi meres elab särje alamliik Rutilus rutilus heckeli, kes rändab kudemiseks jõgedesse; Kaspia meres esineb särje alamliik Rutilus rutilus caspicus, kes on kohanenud riimveelise keskkonnaga.

Kudemisperiood on aprillist maini.

Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Särjel ei ole töönduslikku tähtsust.

Särge süüakse sageli kuivatatult.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Särg andmebaasis eElurikkus Muuda Vikiandmetes