Arutelu:Enn Pant

tekitas ta Andres Huntiga segadust

Arusaamatu. Andres 11. jaanuar 2010, kell 13:25 (UTC)

Kas ta on ettevõtja või ärijuht? Andres 11. jaanuar 2010, kell 13:26 (UTC)

On ettevõtja, sest tal on oluline positsioon ka Tallinki omanikfirmas. SSGreporter 15. veebruar 2010, kell 23:35 (UTC)

---

Võeti välja sünniaeg põhjendusega "The person wishes to remove this piece of personal data for privacy reasons". 2001:7D0:87CA:9180:99D2:3DD2:E4EA:557 26. mai 2018, kell 18:17 (EEST)

Võeti välja suurem osa alajaotusest Isiklikku:

24. oktoobri 2006 ööl vastu 25. oktoobrit Helsingist Stockholmi suundunud Silja Symphonyl tekitas ta Andres Hundi ja Keijo Mehtosega segadust. Pärast laeval toimunud töökoosolekut soovisid mehed minna laeva baari, kuid hilise kellaaja tõttu sulges baarimees baari ja keeldus neid teenindamast. Seepeale alustas Hunt baarimehega kaklust, purustades tolle prillid. Seltskond läks teise baari, mida samuti sulgeda taheti. Mehtonen ähvardas teenindajaid, kes neid teenindamast keeldusid, ning lubas halva teeninduse ja viletsate oskuste tõttu kogu meeskond uue ja eelkõige odavama vastu välja vahetada. Rootsi meremeeste ametiühingu juhi Janne Rudeni sõnul jõid kolm meest konjakit otse pudelist, sõimasid personali, et nood on ebakompetentsed, ja lubasid neid karistada. Üks teine laevameeskonna liige mäletas, et ettevõtte tippjuht ronis käsipidi baari kassasse ja hakkas sealt raha välja kühveldama. Rudeni sõnul tegi Pant hiljem laevapere meesliikmetele seksuaalse tooniga vihjeid ja esitas vastavaid nõudmisi. Hommikul saabusid nad rootsi lauda endiselt purjuspäi, hakkasid röstris kala grillima ja panid niimoodi röstri põlema. Selle peale kaebasid kaasreisijad personalile.

9. novembril palus Tallinki juhtkond Silja Symphony töötajailt intsidendi tõttu vabandust. Samas tegi Tallink Grupi nõukogu 10. novembril avalduse, milles nimetas kahetsusväärseks mitte laeva pardal toimunut, vaid selle kajastamist Rootsi, Soome ja Eesti ajakirjanduses. Järgnes mitu kohtumist Rootsi meremeeste ametiühinguga kinniste uste taga suhete silumiseks. Avalikkuses hakati rääkima võimalikust kahjutasust, mille suurust tuli arutada järgmistel kohtumistel.

23. novembril teatas Pant, et vahejuhtum laeval on lahendatud. "Aktuaalses kaameras" esinenud Pant ei eitanud purjutamist ega tülitsemist, kuid ei soovinud rääkida, kuidas tema neid sündmusi mäletab. Ta ütles: "Igal juhul on Tallinki juhtkond juba ette surma või vähemalt vangi mõistetud, nii et ma arvan, et meil on mõttetu hakata neid asju rohkem täpsustama. Me oleme kõik läbi rääkinud laevadega, meil ei ole enam probleeme laevadega ega ametiühingutega. Ma näen, et probleem on ajakirjanduses."

6. detsembril teatas Tallink, et skandaal on veel lahendamata. Jaanuari keskel teatas Janne Ruden, et kui Tallink ei maksa 7 Silja Symphony töötajale kahjutasuks miljonit Rootsi krooni (1,7 miljonit Eesti krooni), kaebavad ametiühingud ettevõtte kollektiivlepingu rikkumise tõttu Rootsi töökohtusse. Kuu aega varem oli Tallink Rudeni sõnul pakkunud Silja töötajatele lepituseks nädalavahetust Tallinna spaas.

Pant valiti 2006. aasta pressivaenlaseks sellepärast, et kuigi ta on suure börsiettevõtte juht, keda tuhanded inimesed usaldavad, ei anna ta mingeid selgitusi sündmuste kohta, mille vastu avalikkus ja aktsionärid huvi tunnevad. Niimoodi näitab ta ajalehtede liidu liikmeslehtede peatoimetajate ja väljaandjate hinnangul üleolevat suhtumist ajakirjandusse.

2001:7D0:87CA:9180:6C80:4DF:DB33:78C8 26. mai 2018, kell 18:58 (EEST)

See osa võikski välja jääda. Praegu on artikkel täiesti ebaproprtsionnalne, justkui oleks see inimese ainus tähelepanuväärt tegu. Ssgreporter (arutelu) 27. mai 2018, kell 01:08 (EEST)

Ebaproportsionaalne küll, kuid kustutamise asemel tuleks need muud tähelepanuväärsed teod artklisse lisada. Kui inimene on palganud kellegi enda Vikipeedia artiklist infot kustutama, siis võiks sama hästi palgata artiklisse infot juurde kirjutama. Selline kustutamine näeb välja tsenseerimise katsena. Cumbril 27. mai 2018, kell 01:51 (EEST)

Pole selge, kas palganud või ise teinud. Kui ta veerand sajandi pikkusest tööelust on valdav osa olnud ühes ettevõttes, siis on ta isiklikud saavutused kirjas artiklis Tallink ja neid siin korrata poleks õige. Kui oleks olnud palju töökohti, siis oleks alapealkirja "Karjäär" all pikem jutt. Aga seik, milleks piisanuks ühest lausest koos viidetega ajakirjandusele, on siin esitletud, nagu see oleks inimese elu kõige tähelepanuväärsem tegu. Ssgreporter (arutelu) 28. mai 2018, kell 00:04 (EEST)

Artiklis Tallink on kirjas vaid kaks asja, mida otseselt Pandi nimega seostatud on: 1) see, et ta asus 1996. aasta Tallinki juhatuse esimehe kohale, tuues kaasa oma meeskonna, mis oli Tallinki jaoks põhimõtteline muutus, 2) ta kirjutas Hansatee Grupi juhatuse esimehena alla lepingu Soome laevatehasega uue parvlaeva ehitamiseks (esimene Eesti reederi jaoks ehitatud reisilaev Eesti merendusajaloos). Raske uskuda, et need ongi ainsad tema tähelepanuväärsed teod. See "seik", millest siin juttu on, oli mitu päeva Eesti ajakirjanduse esiküljeuudis; selle võtsid üles ka Rootsi ja Soome peamised uudiskanalid nagu Aftonbladet, Helsingin Sanomat, Rootsi TV4 jt. Ajakirjandusliku kajastuse järgi see ongi Enn Pandi senise elu kõige tähelepanuväärsem tegu. Cumbril 28. mai 2018, kell 01:22 (EEST)

Kui inimene on asunud juhatuse esimehena tööle firmas, millel polnud ühtki oma laeva, ja on paarkümmend aastat töötanud firmas, millest on saanud Läänemere suurim laevakompanii uusimate laevadega, siis ei peagi teda nimepidi selle firma ajaloo iga episoodi juures nimepidi nimetama. Tavaliselt nimetatakse seda inimese elutööks. Enn Pant kirjutas alla iga uue laeva ehituslepingule ja ka kõiksugustele muudele lepingutele. Ei ole mõeldav, et teda peaks iga laeva või mistahes muu firma jaoks tähtsa episoodi juures nimepidi nimetama. See, millest või mismoodi ajalehed mitu päeva kirjutasid, näitab ühtedel juhtudel kollasust (Aftonbladet) ja teistel juhtudel halba maitset. Kui mahti saan, võin lisada loetelu pikkadest sisukatest intervjuudest, aga need ei ole internetis. Välislinkide alt puudub hiljutine intervjuu Eesti Ekspressis. Ssgreporter (arutelu) 29. mai 2018, kell 01:53 (EEST)

Firma artiklis tõepoolest ei peagi teda igas kohas nimepidi nimetama. Seal on fookus firmal, mitte isikul. Mu vastuväide käis lause "kui ta veerand sajandi pikkusest tööelust on valdav osa olnud ühes ettevõttes, siis on ta isiklikud saavutused kirjas artiklis" kohta. Ei ole ju Tallinki artiklis ta isiklikke saavutusi kirjas. Kui aga oleks kirjas, siis võiks ka siin korrata. Ettevõtte juhi puhul, kelle elutöö on mingis kindlas firmas, saab tema isikuartiklis kirjutada, missugused on olnud/oli tema töökäik, karjäär, olulised otsused, juhtimisstrateegia, suhted kolleegide ja äripartneritega selles firmas. Vt näiteks artikleid Steve Jobs (kelle elutöö oli Apple'is) ja Henry Ford ingliskeelses Vikipeedias. Ma ise kirjutasin isikuartiklis Elon Musk tema ajaloost SpaceX-is ja Tesla Motorsis. Iga keskmine ettevõtte juhi biograafia sisaldab taolist infot. Kui suure ja mõjuka ettevõtte juht käitub oma ettevõtte töötajatega igasuguseid viisakusnorme eiravalt, siis selle info avaldamine ei näita kollasust või halba maitset, vaid see on juba oluline ka selleks, et tarbijad saaks teha valikuid, kas nad soovivad selle firma teenuseid kasutada, või tööotsijad, kas nad soovivad sinna firmasse tööle kandideerida. See, et firma tahaks sellise info kalevi alla panna ja seda pisendada, on ka selge. Cumbril 30. mai 2018, kell 00:01 (EEST)

---

Isikuartiklis peaksid olema kirjas nii inimese saavutused kui ka "saavutused". Tõsi, vahel ei viitsi keegi tema tegevuse positiivset poolt refereerima ja ega siis sundida saa. (Tähelepanuväärsel kombel ei vaevu reaalseid saavutusi kajastama enamasti needki, kes üritavad Vikipeediat tsenseerida.) Praeguseks on Pandi joomingut-söömingut, mis iseenesest pole küll mingi maailmaajaloolise tähtsusega sündmus, kohitsetud artiklis sedavõrd, et on kaduma läinud nii juhtumi sisu ("väidetav segadus" ei vii pressivaenlase tiitlini, selleks on ikka natuke enamat tarvis) kui ka tema konkreetne osa selles. Ilmekas on ka järjekindlus omaaegse ajakirjanduse süüdistamise ja nüüdse katse vahel Vikipeediat tsenseerida: ilmselgelt ei ole inimene õppimisvõimeline. Kellegi ego ja pangaarve suurus aga ei peaks andma talle suuremat sõnaõigust Vikipeedia sisu üle otsustamisel. Sisu seisukohalt (kilude arvamusi kõrvale jättes) tuleks kirjutada uus kokkuvõte primaarsete allikate põhjal ajakirjanduses, kuna "Kesmiskus" on torganud korduvalt silma lohaka suhtumisega faktidesse. Pandi saavutustest võiks muidugi ka kirjutada, aga sellisel juhul tuleks kõrvale jätta näiteks artiklis praegu laiutav "julge samm", mis tehti firmas aasta enne tema tööletulekut. Samuti ei ole kuskilt näha, kuidas puutus konkreetselt Enn Pant Silja Line'i ostmisse - kõik firmas tehtavad otsused ei ole tingimata üheainsa tippjuhi omad. Kui mõnes intervjuus või majandusanalüüsis on näidatud, millise Tallinki otsuse taga oli Pant ja mitte keegi teine, tuleks seda kahtlemata kajastada (ja see kehtib ühtviisi nii heade kui ka halbade otsuste ja iseloomustuste kohta), üldised Tallinkiga seonduvad faktid kuuluvad aga Tallinki, mitte Pandi artiklisse. --Ehitaja (arutelu) 26. oktoober 2019, kell 03:10 (EEST)

Ma ei arva, et kõik otsused on tippjuhi omad, aga toimisin vastavalt eelmisele kommentaarile ja lisasin isikuartiklisse teod, mis olid juba firma artiklis. Kahtlemata oli Eesti ajaloos esimese reisilaeva tellimine julge samm, see pole pateetiline väljend. Et uue laeva tellimine oleks võinud juba kolm aastat varem otsustatud olla, ei ole tõenäoline, sest tollal oli firma 60 miljoni krooniga kahjumis. Küll aga võis see juba tollane unistus olla. Ssgreporter (arutelu) 27. oktoober 2019, kell 00:46 (EEST)