Dünamiit: erinevus redaktsioonide vahel
P →top: pisitoimetamine |
PResümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
[[Pilt:Dynamite Diagram.svg|pisi| |
[[Pilt:Dynamite Diagram.svg|pisi|Dünamiidi diagramm |
||
<ol style="list-style-type:upper-alpha;"> |
<ol style="list-style-type:upper-alpha;"> |
||
<li> |
<li>nitroglütseriinis immutatud saepuru või muu absorbent);</li> |
||
<li> |
<li>kaitsekiht lõhkematerjali ümber;</li> |
||
<li>[[ |
<li>[[kapseldetonaator]],</li> |
||
<li> |
<li>detonaatori külge ühendatud elektrijuhe või [[süütenöör]]</li> |
||
</ol>]] |
</ol>]] |
||
[[Pilt:Inserting dynamite into hole.jpg|pisi|Dünamiidi ettevalmistus lõhkamiseks [[Douglase tamm]]i ehitusel USA-s 1942. aastal]] |
[[Pilt:Inserting dynamite into hole.jpg|pisi|Dünamiidi ettevalmistus lõhkamiseks [[Douglase tamm]]i ehitusel USA-s 1942. aastal]] |
||
'''Dünamiit''' on [[lõhkeaine]], mis koosneb [[nitroglütseriin]]i segust [[diatomiit|diatomiidi]] või teiste absorbentidega |
'''Dünamiit''' on [[lõhkeaine]], mis koosneb [[nitroglütseriin]]i segust [[diatomiit|diatomiidi]] või teiste absorbentidega (näiteks savi või saepuruga). Orgaanilisi materjale kasutavad dünamiidid on vähem stabiilsed ning neid tarvitatakse tänapäeval harva. Dünamiidi leiutas Rootsi keemik ja insener Alfred Nobel [[Geesthacht]]is Saksamaal, ta patenteeris leiutise 1867. aastal. Nobel nimetas uue aine vanakreeka sõna δύναμις (dýnamis) järgi, mis tähendab jõudu. |
||
Dünamiiti pruugitakse peamisel kaevandamisel, ehituses ja lammutamisel, ajalooliselt on seda tarvitatud ka sõjanduses. Nitroglütseriini ebastabiilsuse tõttu (eriti allpool külmumispunkti) on sellest sõjanduses siiski loobutud. Tuntuse tõttu kasutatakse tavakeeles dünamiiti ka metafoorina, näiteks nimetades "plahvatusohtlikku" teemat või materjali "poliitiliseks dünamiidiks". |
Dünamiiti pruugitakse peamisel kaevandamisel, ehituses ja lammutamisel, ajalooliselt on seda tarvitatud ka sõjanduses. Nitroglütseriini ebastabiilsuse tõttu (eriti allpool külmumispunkti) on sellest sõjanduses siiski loobutud. Tuntuse tõttu kasutatakse tavakeeles dünamiiti ka metafoorina, näiteks nimetades "plahvatusohtlikku" teemat või materjali "poliitiliseks dünamiidiks". |
||
Redaktsioon: 17. august 2019, kell 18:51
- nitroglütseriinis immutatud saepuru või muu absorbent);
- kaitsekiht lõhkematerjali ümber;
- kapseldetonaator,
- detonaatori külge ühendatud elektrijuhe või süütenöör
Dünamiit on lõhkeaine, mis koosneb nitroglütseriini segust diatomiidi või teiste absorbentidega (näiteks savi või saepuruga). Orgaanilisi materjale kasutavad dünamiidid on vähem stabiilsed ning neid tarvitatakse tänapäeval harva. Dünamiidi leiutas Rootsi keemik ja insener Alfred Nobel Geesthachtis Saksamaal, ta patenteeris leiutise 1867. aastal. Nobel nimetas uue aine vanakreeka sõna δύναμις (dýnamis) järgi, mis tähendab jõudu.
Dünamiiti pruugitakse peamisel kaevandamisel, ehituses ja lammutamisel, ajalooliselt on seda tarvitatud ka sõjanduses. Nitroglütseriini ebastabiilsuse tõttu (eriti allpool külmumispunkti) on sellest sõjanduses siiski loobutud. Tuntuse tõttu kasutatakse tavakeeles dünamiiti ka metafoorina, näiteks nimetades "plahvatusohtlikku" teemat või materjali "poliitiliseks dünamiidiks".