Keris: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P →‎top: pisitoimetamine
Täiendatud
1. rida: 1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2013}}

[[Pilt:Finnish_kiuas.JPG|pisi|Puuküttega keris veesärgiga. Kerise küljel on tulekaitsekiht, põrandas õhuvõtuava]]
[[Pilt:Finnish_kiuas.JPG|pisi|Puuküttega keris veesärgiga. Kerise küljel on tulekaitsekiht, põrandas õhuvõtuava]]
[[Pilt:Harvia ainavalmis kiuas.jpg|pisi|Avatav soojusisolatsiooniga elektrikeris]]
[[Pilt:Harvia ainavalmis kiuas.jpg|pisi|Avatav soojusisolatsiooniga elektrikeris]]


'''Keris''' kujutab endast kuumenevale alusele (kuumaks köetud [[ahi]]) laotud kive. Mida rohkem kive on, seda parem saab [[leil]]. Kerisele või tavaliste kivide hulka võib panna '''aurukivid'''. Need on spetsiaalselt sauna tarbeks valmistatud kivid, mille ühel küljel on augud, kuhu valatakse vesi, millesse on tilgutatud pisut aroomiõli.
'''Keris''' kujutab endast kuumenevale alusele (põhiliselt kuumaks köetud [[ahi]]) laotud kive.

== Ajaloost ==
Varasem keris oli ahju tulepesa või [[lee|kolde]] ümber ja kohale lahtiselt paigutatud [[raudkivi]]<nowiki></nowiki>kuhil sooja kogumiseks ja säilitamiseks. Selline keris oli tüüpiline [[Kirde-Euroopa]]le.

Eestis tehti lihtsaid kividest kuhjatud kerisekujulisi ahjusid [[saun]]ades ja rannikul [[kalamaja (elamu)|kalamajades]] veel [[19. sajand]]ilgi. Vanemate ahjude keris oli lahtine, hiljem hakati kerist katma [[paas|paekiviplaatidest]] või [[tellis]]test kivilaega või -võlviga. Läbipõlenud või tahmased kerisekivid vahetati aeg-ajalt uute vastu<ref name="Rahvakultuuri leksikon"/>.

== Saunakeris ==
Saunaahjud on tänaseni kerisega. Mida rohkem kive on, seda parem saab [[leil]]. Kerisele või tavaliste kivide hulka võib panna '''aurukivid'''. Need on spetsiaalselt sauna tarbeks valmistatud kivid, mille ühel küljel on augud, kuhu valatakse vesi, millesse on tilgutatud pisut aroomiõli.
Keriseid on mitut liiki:
Keriseid on mitut liiki:
* '''puukeris;'''
* '''puukeris;'''
14. rida: 20. rida:


Leiliruumis tasub hoida ka [[kibu]], millega või mille seest kulbiga kerisele leili vista. Kibu on leiliviskamisvee hoidmiseks, soovitatav meeldiva lõhnaga puust (näiteks [[kadakas]]), kuid sobib ka [[plast]]ist või [[vask|vasest]] nõu. Vanemas kõnepruugis tähendab see ka väikest pesunõud.
Leiliruumis tasub hoida ka [[kibu]], millega või mille seest kulbiga kerisele leili vista. Kibu on leiliviskamisvee hoidmiseks, soovitatav meeldiva lõhnaga puust (näiteks [[kadakas]]), kuid sobib ka [[plast]]ist või [[vask|vasest]] nõu. Vanemas kõnepruugis tähendab see ka väikest pesunõud.

== Viited ==
{{Viited|allikad=
<ref name="Rahvakultuuri leksikon">[[Eesti rahvakultuuri leksikon]]. 2000. Koostanud [[Ants Viires]]. Tallinn: Eesti Entsüklopeedia Kirjastus. Lk 78</ref>}}

==Välislingid==
*[https://www.muis.ee/museaalview/687253 Sauna keris, [[Eesti Rahva Muuseum]]]
*[https://www.muis.ee/museaalview/744912 Keriseahi, Eesti Rahva Muuseum]


[[Kategooria:Saun]]
[[Kategooria:Saun]]
[[Kategooria:Ahi Eestis]]
[[Kategooria:Etnograafia]]

Redaktsioon: 13. august 2019, kell 23:49

Puuküttega keris veesärgiga. Kerise küljel on tulekaitsekiht, põrandas õhuvõtuava
Avatav soojusisolatsiooniga elektrikeris

Keris kujutab endast kuumenevale alusele (põhiliselt kuumaks köetud ahi) laotud kive.

Ajaloost

Varasem keris oli ahju tulepesa või kolde ümber ja kohale lahtiselt paigutatud raudkivikuhil sooja kogumiseks ja säilitamiseks. Selline keris oli tüüpiline Kirde-Euroopale.

Eestis tehti lihtsaid kividest kuhjatud kerisekujulisi ahjusid saunades ja rannikul kalamajades veel 19. sajandilgi. Vanemate ahjude keris oli lahtine, hiljem hakati kerist katma paekiviplaatidest või tellistest kivilaega või -võlviga. Läbipõlenud või tahmased kerisekivid vahetati aeg-ajalt uute vastu[1].

Saunakeris

Saunaahjud on tänaseni kerisega. Mida rohkem kive on, seda parem saab leil. Kerisele või tavaliste kivide hulka võib panna aurukivid. Need on spetsiaalselt sauna tarbeks valmistatud kivid, mille ühel küljel on augud, kuhu valatakse vesi, millesse on tilgutatud pisut aroomiõli. Keriseid on mitut liiki:

  • puukeris;
  • elektrikeris: tänapäeval enam levinud, sest neid on lihtsam kütta.
  • kahe funktsiooniga puukeris: saab visata nii niisket leili kui ka kuiva leili, vastavalt eelistustele.
  • multifunktsionaalne elektrikeris: sobib näiteks perele, kus kõik liikmed eelistavad erinevat saunaefekti – kuiv saun (Soome saun), troopiline saun (keskmiselt kuiv ja keskmiselt niiske) ja Türgi saun;
  • puukerise efektiga elektrikeris: kui ei ole viitsimist jännata puudega, on puukerise efektiga elektrikeris.
  • aurukeris võimaldab ühes ja samas ruumis teha nii Soome kui ka Türgi sauna. Mõistagi peab saunas olema sundventilatsioon.

Leiliruumis tasub hoida ka kibu, millega või mille seest kulbiga kerisele leili vista. Kibu on leiliviskamisvee hoidmiseks, soovitatav meeldiva lõhnaga puust (näiteks kadakas), kuid sobib ka plastist või vasest nõu. Vanemas kõnepruugis tähendab see ka väikest pesunõud.

Viited

  1. Eesti rahvakultuuri leksikon. 2000. Koostanud Ants Viires. Tallinn: Eesti Entsüklopeedia Kirjastus. Lk 78

Välislingid