Tädi Maali: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Tädi Maali''' on [[Eesti]] |
'''Tädi Maali''' on [[Eesti]] [[lihtkodanik]]ku tähistav kõnekujund. |
||
Kõnekujundi võttis esmalt kasutusele president [[Lennart Meri]] 2001. aasta märtsis oma intervjuus [[Postimees|Postimehele]]: {{Cquote|/.../ valitsus on sunnitud suure osa ajast pühendama iseenese õigustamisele ja seetõttu jääb vähem aega Euroopa Liidu eeliste selgitamiseks lihtsas keeles, mis oleks arusaadav ka tädi Maalile. /.../ Eesti kodanike paremat teavitamist olen nõudnud paljudes oma kõnedes, viimati vabariigi aastapäeval, ja teen seda ka edaspidi, sest mis tahes uuendus saab edukas olla ainult tingimusel, kui seda toetab rahvas, tädi Maali kaasa arvatud.<ref>[http://vp1992-2001.president.ee/est/k6ned/Intervjuu.asp?ID=1180 Euroliit tuleb teha tädi Maalile arusaadavaks], Postimees, 28. märts 2001</ref>}} |
Kõnekujundi võttis esmalt kasutusele president [[Lennart Meri]] 2001. aasta märtsis oma intervjuus [[Postimees|Postimehele]]: {{Cquote|/.../ valitsus on sunnitud suure osa ajast pühendama iseenese õigustamisele ja seetõttu jääb vähem aega Euroopa Liidu eeliste selgitamiseks lihtsas keeles, mis oleks arusaadav ka tädi Maalile. /.../ Eesti kodanike paremat teavitamist olen nõudnud paljudes oma kõnedes, viimati vabariigi aastapäeval, ja teen seda ka edaspidi, sest mis tahes uuendus saab edukas olla ainult tingimusel, kui seda toetab rahvas, tädi Maali kaasa arvatud.<ref>[http://vp1992-2001.president.ee/est/k6ned/Intervjuu.asp?ID=1180 Euroliit tuleb teha tädi Maalile arusaadavaks], Postimees, 28. märts 2001</ref>}} |
||
Redaktsioon: 26. juuli 2019, kell 09:49
Tädi Maali on Eesti lihtkodanikku tähistav kõnekujund.
Kõnekujundi võttis esmalt kasutusele president Lennart Meri 2001. aasta märtsis oma intervjuus Postimehele:
| „ | /.../ valitsus on sunnitud suure osa ajast pühendama iseenese õigustamisele ja seetõttu jääb vähem aega Euroopa Liidu eeliste selgitamiseks lihtsas keeles, mis oleks arusaadav ka tädi Maalile. /.../ Eesti kodanike paremat teavitamist olen nõudnud paljudes oma kõnedes, viimati vabariigi aastapäeval, ja teen seda ka edaspidi, sest mis tahes uuendus saab edukas olla ainult tingimusel, kui seda toetab rahvas, tädi Maali kaasa arvatud.[1] | “ | |||
Soomes on vastav, eriti meediahariduses kasutatud kõnekujund "Pihtiputaan mummo" (Pihtipudase memm).[2]
Viited
- ↑ Euroliit tuleb teha tädi Maalile arusaadavaks, Postimees, 28. märts 2001
- ↑ "Onko henkilöitävissä ja ajoitettavissa, kuka toi julkisuuteen käsitteen "Pihtiputaan mummo"". Kysy kitrjastonhoitajalta. Kirjastot.fi. 13.01.2011. Vaadatud 26.07.2019.