Tantsuõpetaja: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
 
21. rida: 21. rida:
{{viited}}
{{viited}}


[[Kategooria:Õpetajad]]
[[Kategooria:Pedagoogid]]
[[Kategooria:Tants]]
[[Kategooria:Tants]]

Viimane redaktsioon: 16. juuli 2019, kell 08:42

Tantsuõpetaja on õpetaja, kes annab tantsutunde.

Eesmärk on toetada õpilase arengut teoreetilise ja praktilise õppe kaudu, mis haarab nii vaimu kui ka keha. Tantsuõpetajad töötavad peamiselt üldhariduskoolides, huvikoolides, tantsukoolides ja tantsustuudiotes. Veel näiteks lasteaedades, repetiitoritena teatrites, treeneritena, koreograafidena, tantsijatena või seltskonnatantsude õpetajatena mitmesugustel üritustel.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Renessansiaja õukonnas võis olla tantsumeistriks näiteks kohalik muusik. Meistrid sõitsid linnast linna või jäid pikemaks ajaks ühe koha peale. Tantsuõpetaja palkaja oli tavaliselt kuningas, kuninganna või keegi, kes sai lubada meistrit pikemaajaliselt.[1] Meister õpetas tantsusamme ning ka õiget kehahoiakut.

Alates 20. sajandi algusest on tantsu õpetatud üldhariduskoolides kehalise kasvatuse tundides. Enamasti keskendus õpetus rahvatantsule, seltskonnatantsule või esteetilisele tantsule, kuna need žanrid olid kehalise kasvatuse õpetajatele tuttavad. 20. sajandi lõpus hakati tantsu määratlema eraldi kehalisest kasvatusest ja pigem käsitlema kunstialana.[2]

Eesti üldhariduskoolide kehalise kasvatuse ainekavas on tantsutunde tavaliselt üks kord nädalas. Konkreetsetele tantsudele ja tantsusammudele lisaks annab õpetaja õpilastele teadmisi erinevate tantsustiilide ning Eesti tantsupidude ja tantsukultuuri traditsioonide kohta.[3]

Tantsuõpetaja tegevuse lühikirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Tantsuõpetaja abiga omandab õpilane teadmisi keha arengu seaduspärasustest ja liikumisviiside mitmekesisusest.[4] Eesti ja maailma tantsukultuure tutvustades arendab tantsuõpetaja õpilase silmaringi ja sotsiaalkultuurilisi väärtushinnanguid. Tantsuõpetaja ühitab tunnis nii kehalise eneseväljenduse, kunstiloome, kõne, muusika, rütmi kui ka mängu. Tantsu kaudu arendab õpetaja õpilase isikupära, oskusi tegutseda üksi ja koos, suhtlemis- ja koostöövõimet, ühtekuuluvustunnet ja sallivust.[5]

Gerd Neggo stipendium[muuda | muuda lähteteksti]

Alates 2011. aastat annab Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit välja tantsija, tantsulavastaja ja pedagoog Gerd Neggo nimelise tantsuõpetaja stipendiumi. Stipendiumi peamine eesmärk on tunnustada oma tööle pühendunud Eestis töötavat tantsuõpetajat.[6]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]