Jakob Knopken: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 9. juuli 2019, kell 14:08

Jakob Knopken (ka Jacobus Knopken või Knöpken; 1470. aastad – pärast 1529) oli saksa päritolu vaimulik, 1517 – umbes 1523 Riia toomhärra.

Jakob Knopken oli Liivimaa esimese luterliku jutlustaja ja teoloogi Andreas Knopkeni noorem vend, kes pärines, nagu vendki, Saksimaalt Sonnenburgist. Ta õppis koos oma vennaga Treptow' koolis, kus rektoriks oli hilisem reformaator Johannes Bugenhagen ning oli aastatel 1508–1509 oli ta Treptowis jutlustaja. Mõni aasta hiljem sai temast Riia Peetri kiriku jutlustaja. Temast sai ka Saksa ordu preestervend. 1517. aastal sai temast ka Riia toomkapiitli liige ning Riia Peetri kiriku kirikhärra. Kuna Jakob ise pidas jumalateenistusi Riia toomkirikus, siis pidi Peetri kirikus jutlusi pidama tema vikaar, kelleks Jakob kutsus oma venna Andrease. 1521. aasta lõpus sai ta endale uue prebendi, kuid järgmisel aastal määrati ta uuesti Peetri kiriku ülevaatajaks, sest sealne uus kirikhärra, toomhärra Hildebrand Lutke, oli reisinud välismaale.

Esialgu olid Knopkeni vaated ilmselt pigem katoliiklikud, kuid venna mõjul, kes alates 1521. aasta sügisest Riias uut usuõpetust jutlustama hakkas, kujunesid ka tema vaated reformaatorlikeks. Ta asus oma venda katoliiklike toomhärrade ja teiste vaimulike eest kaitsma, kuid sattus seetõttu ise surve alla ning põgenes tõenäoliselt 1522. aasta II poolel Liivimaalt. Ta asus Wittenbergi, niisiis oli ta üheselt valinud luterluse. Sellest hoolimata püüdis ta oma toomhärrakohta säilitada ning kirjutas selles asjus 1523. aasta lõpus palveid nii Saksa ordu kõrgmeistrile Albrechtile kui ka Liivimaa ordumeistrile Wolter von Plettenbergile. Tema palvetel polnud siiski mõju ning 1524. aastal asus ta õppima Wittenbergi ülikoolis. 1529. aastal on temast viimast korda juttu seoses Riia linna ja peapiiskopi vaheliste lepitusläbirääkimistega Lübeckis.

Jakob Knopken on ainus teadaolev Liivimaa toomhärra, kes usulistel põhjustel oli kapiitlist sunnitud lahkuma.

Kirjandus

Leonid Arbusow noorem. Die Einführung der Reformation in Liv-, Est- und Kurland, lk 171–172, 174–175, 194, 197, 241–243, 831–832.
Leonid Arbusow vanem. Livlands Geistlichkeit, II osa, lk 44 ja 156; III osa, lk 55; IV osa, lk 103.
Theodor Schiemann. "Jacob und Andreas Knopken", Beiträge zur Kunde Ehst-, Liv-, und Kurlands, Band IV, Heft I, 1887, lk 65–67.

@@ 3. rida: / 3. rida: @@
 Jakob Knopken oli Liivimaa esimese luterliku jutlustaja ja teoloogi [[Andreas Knopken]]i noorem vend, kes pärines, nagu vendki, [[Saksimaa]]lt [[Sonnenburg]]ist. Ta õppis koos oma vennaga [[Treptow]]' koolis, kus rektoriks oli hilisem reformaator [[Johannes Bugenhagen]] ning oli aastatel [[1508]]–[[1509]] oli ta Treptowis jutlustaja. Mõni aasta hiljem sai temast [[Riia]] [[Riia Peetri kirik|Peetri kiriku]] jutlustaja. Temast sai ka [[Saksa ordu]] preestervend. [[1517]]. aastal sai temast ka Riia toomkapiitli liige ning Riia Peetri kiriku kirikhärra. Kuna Jakob ise pidas jumalateenistusi [[Riia toomkirik]]us, siis pidi Peetri kirikus jutlusi pidama tema [[vikaar]], kelleks Jakob kutsus oma venna Andrease. [[1521]]. aasta lõpus sai ta endale uue prebendi, kuid järgmisel aastal määrati ta uuesti Peetri kiriku ülevaatajaks, sest sealne uus kirikhärra, toomhärra [[Hildebrand Lutke]], oli reisinud välismaale.
-Esialgu olid Knopkeni vaated ilmselt pigem katoliiklikud, kuid venna mõjul, kes alates [[1521]]. aasta sügisest Riias uut usuõpetust jutlustama hakkas, kujunesid ka tema vaated reformaatorlikeks. Ta asus oma venda katoliiklike toomhärrade ja teiste vaimulike eest kaitsma, kuid sattus seetõttu ise surve alla ning põgenes tõenäoliselt [[1522]]. aasta II poolel Liivimaalt. Ta asus [[Wittenberg]]i, niisiis oli ta üheselt valinud luterluse. Sellest hoolimata püüdis ta oma toomhärrakohta säilitada ning kirjutas selles asjus 1523. asta lõpus palveid nii [[Saksa ordu kõrgmeister|Saksa ordu kõrgmeistrile]] [[Albrecht von Hohenzollern|Albrechtile]] kui ka [[Liivimaa ordumeister|Liivimaa ordumeistrile]] [[Wolter von Plettenberg]]ile. Tema palvetel polnud siiski mõju ning [[1524]]. aastal asus ta õppima [[Wittenberg]]i ülikoolis. [[1529]]. aastal on temast viimast korda juttu seoses Riia linna ja peapiiskopi vaheliste lepitusläbirääkimistega Lübeckis.
+Esialgu olid Knopkeni vaated ilmselt pigem katoliiklikud, kuid venna mõjul, kes alates [[1521]]. aasta sügisest Riias uut usuõpetust jutlustama hakkas, kujunesid ka tema vaated reformaatorlikeks. Ta asus oma venda katoliiklike toomhärrade ja teiste vaimulike eest kaitsma, kuid sattus seetõttu ise surve alla ning põgenes tõenäoliselt [[1522]]. aasta II poolel Liivimaalt. Ta asus [[Wittenberg]]i, niisiis oli ta üheselt valinud luterluse. Sellest hoolimata püüdis ta oma toomhärrakohta säilitada ning kirjutas selles asjus 1523. aasta lõpus palveid nii [[Saksa ordu kõrgmeister|Saksa ordu kõrgmeistrile]] [[Albrecht von Hohenzollern|Albrechtile]] kui ka [[Liivimaa ordumeister|Liivimaa ordumeistrile]] [[Wolter von Plettenberg]]ile. Tema palvetel polnud siiski mõju ning [[1524]]. aastal asus ta õppima [[Wittenberg]]i ülikoolis. [[1529]]. aastal on temast viimast korda juttu seoses Riia linna ja peapiiskopi vaheliste lepitusläbirääkimistega Lübeckis.
 Jakob Knopken on ainus teadaolev Liivimaa toomhärra, kes usulistel põhjustel oli kapiitlist sunnitud lahkuma.