Siire (mehaanika): erinevus redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Lisasin selgitava illustratsiooni
P (MirkoM teisaldas lehekülje Nihe pealkirja Siire (mehaanika) alla: Emeriitprofessor Jaan Metsaveer juhtis tähelepanu, et nihe peaks olema mingi pinnaga risti toimuv siire (kappi nihutama on kõnekeeles). Siire on üldisem mõiste ja vaste inglise keelsele mõistele "displasement".)
(Lisasin selgitava illustratsiooni)
{{See artikkel| räägib füüsikalisest suurusest; sõna muude tähenduste kohta vaata lehekülge [[NiheSiire|Siire (täpsustus)]]}}
{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2013}}
[[Fail:SiireTeepikkus.svg|pisi|367x367px|Siirde, trajektoori ja teepikkuse mõistete erinevus. Näidatud tasapinnalisel juhul võib siiret nimetada ka nihkeks.]]
'''Siire''' (mõnes kohas ekslikult '''nihe''') on [[Mehaanika|mehaanikas]] mingi [[keha]] (või [[Osake|osakese]]) asukoha muutus ruumis. Siire on [[vektoriaalne suurus|vektoriaalne]] [[füüsikaline suurus]] ('''siirdevektor'''), mille alguspunkt langeb kokku keha (osakese) algasukohaga ja lõpp-punkt langeb kokku keha lõppasukohaga. Tähis <math>\vec{s}</math>. Nihe on siirde erijuht, kui siire toimub tasapinnaga paraleelselt võib siiret nimetada nihkeks.
 
Keha nihke pikkus ja tema liikumise [[teepikkus]] on võrdsed vaid [[sirgjooneline liikumine|sirgjoonelise liikumise]] korral. Näiteks kui jooksja jookseb linnast A linna B, siis tema nihkevektoriks on <math>\overrightarrow{AB}</math>. Kui ta jookseks edasi linna C, siis oleks tema nihkevektorikssiirdevektoriks <math>\overrightarrow{AC}</math>.
'''Nihkevektor''' ehk '''nihe''' on [[vektoriaalne suurus|vektoriaalne]] [[füüsikaline suurus]], [[vektor]] [[liikumine|liikuva]] [[keha]] [[algasukoht|algasukohast]] keha [[lõppasukoht]]a. Tähis <math>\vec{s}</math>.
 
NihkeSiirde pikkus sõltub liikumise [[trajektoor]]ist, liikumiskiirusest ja liikumisajast.
Keha nihke pikkus ja tema liikumise [[teepikkus]] on võrdsed vaid [[sirgjooneline liikumine|sirgjoonelise liikumise]] korral. Näiteks kui jooksja jookseb linnast A linna B, siis tema nihkevektoriks on <math>\overrightarrow{AB}</math>. Kui ta jookseks edasi linna C, siis oleks tema nihkevektoriks <math>\overrightarrow{AC}</math>.
 
Nihke pikkus sõltub liikumise [[trajektoor]]ist, liikumiskiirusest ja liikumisajast.
 
[[Kategooria:Füüsika]]
[[Kategooria:Mehaanika]]

Navigeerimismenüü