Jaspis: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
[[Pilt:Jasper.pebble.600pix.bkg.jpg|pisi|Poleeritud jaspis, mille pikkus on 2,5 cm]]
[[Pilt:Jasper.pebble.600pix.bkg.jpg|pisi|Poleeritud jaspis, mille pikkus on 2,5 cm]]
[[Pilt:Jaspi verd, montjuic, barcelona.jpg|pisi|Jaspis]]
[[Pilt:Jaspi verd, montjuic, barcelona.jpg|pisi|Jaspis]]
[[Pilt:Estonian Museum of Natural History Specimen No 178068 photo (g229 g229-431 jpg).jpg|pisi|Austraaliast pärineva bretšastunud jaspise ümarlihv. [[Eesti Loodusmuuseum]]i kogu]]
'''Jaspis''' (inglise ''jasper'', kreeka ''jaspis'', pärsia ''ysam''<ref>[http://www.etymonline.com/index.php?term=jasper "Jasper"] at etymonline.com</ref>) on läbipaistmatu [[Peitkristalne struktuur|peitkristalne]] [[kivim]] ([[poolvääriskivi]]), peenkristalse [[kvarts]]i ja kaltsedoni<ref>{{cite web |url=http://minerals.usgs.gov/minerals/pubs/commodity/gemstones/sp14-95/chalcedony.html |title=U.S. Geological Survey, Chalcedony Site|publisher=www.USGS.gov}}</ref> tsementeerunud segu, mis koosneb mineraalpigmentidest ja [[savi|saviosakestest]]. Tavaliselt kujunevad jaspised [[opaal]]i sisaldavate settekivimite moondel ja dehüdratiseerumisel.<ref>{{cite web |url=http://www.mindat.org/min-2082.html |title=Jasper |publisher=Mindat.org}}</ref>
'''Jaspis''' (inglise ''jasper'', kreeka ''jaspis'', pärsia ''ysam''<ref>[http://www.etymonline.com/index.php?term=jasper "Jasper"] at etymonline.com</ref>) on läbipaistmatu [[Peitkristalne struktuur|peitkristalne]] [[kivim]] ([[poolvääriskivi]]), peenkristalse [[kvarts]]i ja kaltsedoni<ref>{{cite web |url=http://minerals.usgs.gov/minerals/pubs/commodity/gemstones/sp14-95/chalcedony.html |title=U.S. Geological Survey, Chalcedony Site|publisher=www.USGS.gov}}</ref> tsementeerunud segu, mis koosneb mineraalpigmentidest ja [[savi|saviosakestest]]. Tavaliselt kujunevad jaspised [[opaal]]i sisaldavate settekivimite moondel ja dehüdratiseerumisel.<ref>{{cite web |url=http://www.mindat.org/min-2082.html |title=Jasper |publisher=Mindat.org}}</ref>


7. rida: 8. rida:
Jaspis on väärtuslik [[nikerdkivi|nikerd]]- ja [[dekoratiivkivi]]<ref name="TEA"/>.
Jaspis on väärtuslik [[nikerdkivi|nikerd]]- ja [[dekoratiivkivi]]<ref name="TEA"/>.


Ajaloolised jaspise leiukohtad on [[Dekkani kiltmaa]], kus teda võib leida koos [[ahhaat|ahhaadiga]], ja [[Egiptus]]. Tänapäeval on teada leiukohti üle terve [[Maa]] näiteks [[Prantsusmaa]]l, [[Austraalia]]s, [[USA]]-s, [[Hiina]]s, [[Mongoolia]]s, [[Brasiilia]]s ja [[Madagaskar]]il. Erilise tuntuse on saavutanud [[Uural]]i [[Orski]] leiukoht, kus leidub huvitavate mustritega kaltsedoni erimeid. Jaspis oli [[Venemaa Keisririik|Vene- Tsaaririigis]] tuntud juba [[Peeter I]] ajal, kes saatis oma "maagitundjad" Uuralisse jaspist tooma. Läbi ajaloo on jaspist kasutatud hoonete kaunistamiseks. <ref>Raukas, Anto (1982). Kalliskivid.</ref>
Ajaloolised jaspise leiukohtad on [[Dekkani kiltmaa]], kus teda võib leida koos [[ahhaat|ahhaadiga]], ja [[Egiptus]]. Tänapäeval on teada leiukohti üle terve [[Maa]] näiteks [[Prantsusmaa]]l, [[Austraalia]]s, [[USA]]-s, [[Hiina]]s, [[Mongoolia]]s, [[Brasiilia]]s ja [[Madagaskar]]il. Erilise tuntuse on saavutanud [[Uural]]i [[Orski]] leiukoht, kus leidub huvitavate mustritega kaltsedoni erimeid. Jaspis oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigis]] tuntud juba [[Peeter I]] ajal, kes saatis oma "maagitundjad" Uuralisse jaspist tooma. Läbi ajaloo on jaspist kasutatud hoonete kaunistamiseks. <ref>Raukas, Anto (1982). Kalliskivid.</ref>


== Viited ==
== Viited ==

Redaktsioon: 27. juuni 2019, kell 14:39

Poleeritud jaspis, mille pikkus on 2,5 cm
Jaspis
Austraaliast pärineva bretšastunud jaspise ümarlihv. Eesti Loodusmuuseumi kogu

Jaspis (inglise jasper, kreeka jaspis, pärsia ysam[1]) on läbipaistmatu peitkristalne kivim (poolvääriskivi), peenkristalse kvartsi ja kaltsedoni[2] tsementeerunud segu, mis koosneb mineraalpigmentidest ja saviosakestest. Tavaliselt kujunevad jaspised opaali sisaldavate settekivimite moondel ja dehüdratiseerumisel.[3]

Jaspis on enamasti punast või rohelist, mõnikord ka valget, kollast, pruuni, musta või hallikaslillat värvi[4]. Punase värvi annavad jaspisele raua lisandid. Roheline jaspis on tuntud kui heliotroop. Enamasti on jaspis mitmevärviline mineraal. Sinine jaspis on ainus, mida ei esine.

Jaspis on väärtuslik nikerd- ja dekoratiivkivi[4].

Ajaloolised jaspise leiukohtad on Dekkani kiltmaa, kus teda võib leida koos ahhaadiga, ja Egiptus. Tänapäeval on teada leiukohti üle terve Maa näiteks Prantsusmaal, Austraalias, USA-s, Hiinas, Mongoolias, Brasiilias ja Madagaskaril. Erilise tuntuse on saavutanud Uurali Orski leiukoht, kus leidub huvitavate mustritega kaltsedoni erimeid. Jaspis oli Venemaa Keisririigis tuntud juba Peeter I ajal, kes saatis oma "maagitundjad" Uuralisse jaspist tooma. Läbi ajaloo on jaspist kasutatud hoonete kaunistamiseks. [5]

Viited

  1. "Jasper" at etymonline.com
  2. "U.S. Geological Survey, Chalcedony Site". www.USGS.gov.
  3. "Jasper". Mindat.org.
  4. 4,0 4,1 TEA entsüklopeedia (e-väljaanne: http://www.ents.ee:81/Default.aspx?aid=18802 (vaadatud 11.12.2012))
  5. Raukas, Anto (1982). Kalliskivid.