Protsessor: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 5. mai 2019, kell 13:35

See artikkel räägib protsessorist üldse; enamasti mõeldakse protsessori all arvuti keskseadet

Protsessor on loogikaskeem, mis interpreteerib ja täidab masinakäske ning koosneb vähemalt juhtseadmest ja aritmeetika-loogikaseadmest.^[1] Protsessor sooritab tehteid andmetega, mis on saadud väljastpoolt, harilikult mälust.

Protsessoriks nimetatakse sageli keskseadet, kuid arvutisüsteemis, eriti süsteemikiibil, on tavaliselt peale keskseadme ka spetsialiseeritud protsessoreid. Kõige tuntumad protsessorid ongi keskseadmed, mis täidavad arvutites käske. Kõige levinumad protsessorid on näiteks pesumasinates, piletiautomaatides, DVD-mängijates ja nutitelefonides paiknevate manussüsteemide mikrokontrollerid.

Personaalarvutites ja digijuhtimisega seadmetes kasutatavaid protsessoreid nimetatakse protsessorikiipide väikeste mõõtmete tõttu sageli mikroprotsessoriteks.^[1]

Protsessorid ja südamikud

Varem nimetati protsessoriks nii komponenti (kivi plast korpuses, mis pistetakse jalgadega protsessori pessa) kui ka andmeid töötlevat aritmeetika-loogikaseadet. Tänapäeval on paljudel protsessorikiipidel mitu nn protsessorisüdamikku, kusjuures iga südamik on suuresti omaette aritmeetika-loogikaseade. Protsessori all mõistetakse tavaliselt komponenti; andmeid töötlevat aritmeetika-loogikaseadet nimetatakse enamasti südamikuks ehk protsessorisüdamikuks.

Tööpõhimõte

Masinakäsu täitmine sisaldab erinevaid tegevusi: juhtseade peab käsu dekodeerima, seejärel tuleb käsk täita jne. Käsu täitmiseks on protsessori sees käsukonveier ehk reeglite ja tegevuste kogum, mida see protsessor täita oskab.^[2] Käsukonveieri astmete arv sõltub protsessorist. Et keerulisemad protsessorid on pikema käsukonveieriga, ja seega kuluks ühe takti täitmiseks rohkem takte, on kasutusele võetud tehnoloogia, kus mitu käsku täidetakse korraga. Samal ajal kui üks käsk on dekodeeritud ja seda on täitma asutud, hakatakse dekodeerima juba järgmist käsku.

Protsessorite liike

Keskprotsessor (CPU)
- Kui see on konstrueeritud von Neumanni arhitektuuri järgi, koosneb see vähemalt juhtplokist (CU), aritmeetika-loogikaplokist (ALU) ja registritest.
- Mikroprotsessor – keskprotsessorit sisaldav ränikiip.
Graafikaprotsessor (GPU/VPU) – visualiseerib ja renderdab 2D- ja 3D-pilti.
Signaaliprotsessor (DSP) – spetsiaalne mikroprotsessor, mis tegeleb digitaalse signaalitöötlusega.
Võrguprotsessor – tegeleb võrgutoimingute töötlemisega.
Heliprotsessor – kasutatakse helistuudiotes ja raadiojaamades.

Vaata ka

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 processor, e-teatmik
↑ Targo Tennisberg, Katrin Gabrel, Võistlusprogrammeerimine: 1. osa, lk 17, Tartu Ülikool, 2017, https://www.teaduskool.ut.ee/sites/default/files/teaduskool/oppetoo/voistlusprogrammeerimine_i_osa.pdf

Välislingid

[processor-1] 1,0 ^1,1 processor, e-teatmik

[2] Targo Tennisberg, Katrin Gabrel, Võistlusprogrammeerimine: 1. osa, lk 17, Tartu Ülikool, 2017, https://www.teaduskool.ut.ee/sites/default/files/teaduskool/oppetoo/voistlusprogrammeerimine_i_osa.pdf

[1]

[2]

@@ 3. rida: / 3. rida: @@
 {{liita|Keskprotsessor}}
-[[Pilt:Intel 4004.jpg|thumb|[[Intel 4004]] oli esimene üldkasutuseks mõeldud kommerts[[mikroprotsessor]].]]
+[[Pilt:Intel 4004.jpg|pisi|[[Intel 4004]] oli esimene üldkasutuseks mõeldud kommertsmikroprotsessor]]
-'''Protsessor''' on [[loogikaskeem]], mis [[interpreteerimine|interpreteerib]] ja [[täitmine|täidab]] [[masinakäsk]]e ning koosneb vähemalt [[juhtseade|juhtseadmest]] ja [[aritmeetika-loogikaseade|aritmeetika-loogikaseadmest]].<ref>[http://www.vallaste.ee processor], e-teatmik</ref> Protsessor sooritab tehteid [[andmed|andmetega]], mis on saadud väljastpoolt, harilikult mälust.
+'''Protsessor''' on [[loogikaskeem]], mis [[interpreteerimine|interpreteerib]] ja [[täitmine|täidab]] [[masinakäsk]]e ning koosneb vähemalt [[juhtseade|juhtseadmest]] ja [[aritmeetika-loogikaseade|aritmeetika-loogikaseadmest]].<ref name="processor">[http://www.vallaste.ee processor], e-teatmik</ref> Protsessor sooritab tehteid [[andmed|andmetega]], mis on saadud väljastpoolt, harilikult mälust.
 Protsessoriks nimetatakse sageli [[keskseade]]t, kuid arvutisüsteemis, eriti [[süsteemikiip|süsteemikiibil]], on tavaliselt peale keskseadme ka spetsialiseeritud protsessoreid. Kõige tuntumad protsessorid ongi keskseadmed, mis täidavad arvutites käske. Kõige levinumad protsessorid on näiteks [[pesumasin]]ates, [[piletiautomaat]]ides, [[DVD-mängija]]tes ja [[nutitelefon]]ides paiknevate [[manussüsteem]]ide [[mikrokontroller]]id.
-[[Personaalarvuti]]tes ja [[digijuhtimisega seade|digijuhtimisega seadmetes]] kasutatavaid protsessoreid nimetatakse [[protsessorikiip]]ide väikeste mõõtmete tõttu sageli [[mikroprotsessor]]iteks.<ref>[http://www.vallaste.ee processor], e-teatmik</ref>
+[[Personaalarvuti]]tes ja [[digijuhtimisega seade|digijuhtimisega seadmetes]] kasutatavaid protsessoreid nimetatakse [[protsessorikiip]]ide väikeste mõõtmete tõttu sageli [[mikroprotsessor]]iteks.<ref name="processor"/>
-[[Pilt:80486dx2-large.jpg|pisi|[[Intel 80486DX2]] [[kivi (elektroonika)|kivi]].]]
+[[Pilt:80486dx2-large.jpg|pisi|[[Intel 80486DX2]] [[kivi (elektroonika)|kivi]]]]
 ==Protsessorid ja südamikud==
-Varem nimetati protsessoriks nii komponenti ([[kivi (elektroonika)|kivi]] [[plast]][[kiibikorpus|korpus]]es, mis pistetakse jalgadega [[protsessori pesa|protsessori pessa]]) kui ka andmeid töötlevat [[aritmeetika-loogikaseade]]t. Tänapäeval on paljudel [[protsessorikiip]]idel mitu nn [[protsessorisüdamik]]ku, kusjuures iga südamik on suuresti omaette aritmeetika-loogikaseade. Protsessori all mõistetakse tavaliselt komponenti; andmeid töötlevat aritmeetika-loogikaseadet nimetatakse enamasti südamikuks ehk protsessorisüdamikuks.
+Varem nimetati protsessoriks nii komponenti ([[kivi (elektroonika)|kivi]] [[plast]][[kiibikorpus|korpus]]es, mis pistetakse jalgadega [[protsessori pesa|protsessori pessa]]) kui ka andmeid töötlevat aritmeetika-loogikaseadet. Tänapäeval on paljudel [[protsessorikiip]]idel mitu nn [[protsessorisüdamik]]ku, kusjuures iga südamik on suuresti omaette aritmeetika-loogikaseade. Protsessori all mõistetakse tavaliselt komponenti; andmeid töötlevat aritmeetika-loogikaseadet nimetatakse enamasti südamikuks ehk protsessorisüdamikuks.
 ==Tööpõhimõte==
@@ 21. rida: / 21. rida: @@
 * [[Keskprotsessor]] (CPU)
 ** Kui see on konstrueeritud [[von Neumanni arhitektuur]]i järgi, koosneb see vähemalt [[juhtplokk|juhtplokist]] (CU), [[aritmeetika-loogikaplokk|aritmeetika-loogikaplokist]] (ALU) ja [[register (arvutitehnika)|registritest]].
-** [[Mikroprotsessor]] – keskprotsessorit sisaldav [[ränikiip|ränikiip]].
+** [[Mikroprotsessor]] – keskprotsessorit sisaldav [[ränikiip]].
 * [[Graafikaprotsessor]] (GPU/VPU) – [[visualiseerimine|visualiseerib]] ja [[renderdamine|renderdab]] [[2D-pilt|2D-]] ja [[3D-pilt]]i.
 * [[Signaaliprotsessor]] (DSP) – spetsiaalne mikroprotsessor, mis tegeleb [[digitaalne signaaltöötlus|digitaalse signaalitöötlusega]].