Siirdeseisund: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
P →top: pisitoimetamine |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
[[ |
[[Pilt:Rxn coordinate diagram 5.PNG|pisi|400px |Joonis 1. Reaktsiooni energia-[[reaktsioonikoordinaat]] diagramm: [[bromometaan]]i ja [[hüdroksiidioon]]i [[SN2 reaktsioon|bimolekulaarne nukleofiilne asendusreaktsioon]] (S<sub>N</sub>2)]] |
||
[[ |
[[Pilt:Transition State.png|pisi|400px|Joonis 2. [[Bromoetaan]]i [[SN2 reaktsioon|S<sub>N</sub>2 reaktsioon]] [[hüdroksiidioon]]iga; kandilistes sulgudes on kujutatud selle protsessi siirdeseisund]] |
||
]] |
|||
'''Siirdeseisund''' ehk siirdeolek on [[keemiline reaktsioon|keemilises reaktsioonis]] reageerivate ainete aatomitevaheliste [[keemiline side|sidemete]] ja [[Molekuli konfiguratsioon|konfiguratsioon]]i teatud ümberkujunemine piki [[reaktsioonikoordinaat]]i. See on lähteainete produktideks üleminekuseisund ja vastab süsteemi kõrgeimale [[energia]]le reaktsioonikoordinaadil, seega on tegu energeetilise barjääri ületamise momendiga. |
'''Siirdeseisund''' ehk siirdeolek on [[keemiline reaktsioon|keemilises reaktsioonis]] reageerivate ainete aatomitevaheliste [[keemiline side|sidemete]] ja [[Molekuli konfiguratsioon|konfiguratsioon]]i teatud ümberkujunemine piki [[reaktsioonikoordinaat]]i. See on lähteainete produktideks üleminekuseisund ja vastab süsteemi kõrgeimale [[energia]]le reaktsioonikoordinaadil, seega on tegu energeetilise barjääri ületamise momendiga. |
||
Viimane redaktsioon: 23. aprill 2019, kell 11:29
Siirdeseisund ehk siirdeolek on keemilises reaktsioonis reageerivate ainete aatomitevaheliste sidemete ja konfiguratsiooni teatud ümberkujunemine piki reaktsioonikoordinaati. See on lähteainete produktideks üleminekuseisund ja vastab süsteemi kõrgeimale energiale reaktsioonikoordinaadil, seega on tegu energeetilise barjääri ületamise momendiga.
Näide on kõrvaloleval skeemil: bromoetaani SN2 reaktsioon hüdroksiidiooniga; kandilistes sulgudes on kujutatud selle protsessi siirdeseisund.
Märkus. Siirdeseisund on põhimõtteliselt erinev intermediaadist: esimest iseloomustab reaktsioonikoordinaadil energia maksimum, teist mõningane energia miinimum.