Molekuli konfiguratsioon

Allikas: Vikipeedia

Keemias tähendab konfiguratsioon aatomite ja aatomirühmade vastastikust asetust molekulis. Molekuli konfiguratsiooni määrab keemiliste sidemete muutmatu geomeetria, st määratletud ruumiline suunitlus.

Kui aatomite või aatomirühmade konfiguratsiooni muutus annab esmase molekuliga mitteühtiva molekuli, siis saadud isomeere nimetatakse stereoisomeerideks. Siin üks ja seesama ning samase järjestusega aatomite kooslus annab kaks või enam erineva mitteühilduva konfiguratsiooniga molekuli.

Mingi stereoisomeeri reaktsioon on stereospetsiifiline, kui produktis säilib lähteühendi aatomite konfiguratsioon või kui produkti konfiguratsioon on lähteaine omale vastupidine (Waldeni inversioon, näiteks SN2 reaktsioonid). Kui reaktsioonis esineb sümmeetrilise konfiguratsiooniga vaheühend, siis saadakse isomeeride 1:1 segu ehk ratsemaat (näiteks SN1 reaktsioonides).

Aatomite või aatomirühmade absoluutse konfiguratsiooni deskriptorid E ja Z (cis-trans-isomeeria korral) ning R ja S (optiliste isomeeride korral) tuletatakse kindlate reeglite (Cahni, Ingoldi ja Prelogi süsteem) alusel, kusjuures iga rühma korral arvestatakse tema vanemust ehk prioriteeti.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]