Keere: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
+ materjal artiklist "Keermete mõõtmine" |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
{{liita|keermete mõõtmine}} |
|||
[[Pilt:BOLT SCREW UBT 198.JPG|pisi|Väliskeermed [[polt|poldil]] ja [[kruvi]]l ning sisekeere [[mutter|mutri]] sisepinnal]] |
[[Pilt:BOLT SCREW UBT 198.JPG|pisi|Väliskeermed [[polt|poldil]] ja [[kruvi]]l ning sisekeere [[mutter|mutri]] sisepinnal]] |
||
'''Keere''' on [[Detail (masinaehitus)|detaili]] silindrilise või koonilise kujuga pinnale mööda [[kruvijoon]]t valmistatud püsiva sammuga [[Soon (sisselõige)|soon]]. |
'''Keere''' on [[Detail (masinaehitus)|detaili]] silindrilise või koonilise kujuga pinnale mööda [[kruvijoon]]t valmistatud püsiva sammuga [[Soon (sisselõige)|soon]]. |
||
== Mõõtmine == |
|||
Enimkasutatud keermete õigsust saab hinnata väliste parameetrite järgi: keerme diameeter, keerme samm ja keerme profiili nurk. ISO üldtarbelised meeterkeermed on enamjaolt 60 kraadise profiilinurgaga ja peamiselt on torukeermed 55 kraadise profiilinurgaga. |
|||
Keerme õigsuse hindamiseks kasutatakse abivahendina keermekammi, mille abil on võimalik hinnata keermesammu ja keermenurka. Keerme sammu tuvastamiseks peab sobima nii keermeprofiil kui ka samm. |
|||
Keermete täpsemaks mõõtmiseks mõõdetakse keerme keskmist. Üks võimalus keerme keskmise mõõtmiseks on keermemikromeeter, mis võimaldab keerme keskmist mõõta täpsusega 0,01–0,05. Mõõteriista täpsus sõltub tootjast ja mõõteriista täpsusklassist. |
|||
Keermetraatidega mõõtmist kasutatakse juhul, kui on vaja saada võimalikult täpne tulemus. Keermetraadiga mõõtmist saaab teostada ühe-, kahe- ja kolme traadiga. Väliskeerme keskmise läbimõõdu täpseks määramiseks kasutatakse kolme traadi meetodit. Keermetraat valitakse vastavalt keerme sammule. Keerme süvenditesse asetatakse ühele poole kaks traati, teisele poole üks traat, mõõdetakse suurust M ning arvutatakse keerme keskläbimõõt toodud valemite abil. Keerme keskläbimõõdu mõõmisel on eriline tähtsus, et selle summaarne tolerants arvestab keerme sammu, profiili nurga ja keskläbimõõdu enese tolerantsi |
|||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
Redaktsioon: 17. aprill 2019, kell 11:09
Keere on detaili silindrilise või koonilise kujuga pinnale mööda kruvijoont valmistatud püsiva sammuga soon.
Mõõtmine
Enimkasutatud keermete õigsust saab hinnata väliste parameetrite järgi: keerme diameeter, keerme samm ja keerme profiili nurk. ISO üldtarbelised meeterkeermed on enamjaolt 60 kraadise profiilinurgaga ja peamiselt on torukeermed 55 kraadise profiilinurgaga.
Keerme õigsuse hindamiseks kasutatakse abivahendina keermekammi, mille abil on võimalik hinnata keermesammu ja keermenurka. Keerme sammu tuvastamiseks peab sobima nii keermeprofiil kui ka samm.
Keermete täpsemaks mõõtmiseks mõõdetakse keerme keskmist. Üks võimalus keerme keskmise mõõtmiseks on keermemikromeeter, mis võimaldab keerme keskmist mõõta täpsusega 0,01–0,05. Mõõteriista täpsus sõltub tootjast ja mõõteriista täpsusklassist.
Keermetraatidega mõõtmist kasutatakse juhul, kui on vaja saada võimalikult täpne tulemus. Keermetraadiga mõõtmist saaab teostada ühe-, kahe- ja kolme traadiga. Väliskeerme keskmise läbimõõdu täpseks määramiseks kasutatakse kolme traadi meetodit. Keermetraat valitakse vastavalt keerme sammule. Keerme süvenditesse asetatakse ühele poole kaks traati, teisele poole üks traat, mõõdetakse suurust M ning arvutatakse keerme keskläbimõõt toodud valemite abil. Keerme keskläbimõõdu mõõmisel on eriline tähtsus, et selle summaarne tolerants arvestab keerme sammu, profiili nurga ja keskläbimõõdu enese tolerantsi