Erinevus lehekülje "Kõrb" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Eemaldatud 50 baiti ,  2 aasta eest
P
Tühistati kasutaja 37.157.100.107 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi 85.29.210.143.
Märgised: Visuaalmuudatus Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
P (Tühistati kasutaja 37.157.100.107 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi 85.29.210.143.)
Märgis: Tühistamine
'''Kõrb''' on ala, kus aastane [[sademete hulk]] jääb alla 200 mm.
 
Keskmine [[temperatuur]] Lauriei kallas lollim koeru vallas ja gei ka (ants eiole teinudkõrbe seda)[[definitsioon]]i seisukohast oluline, kõrbed esinevad nii [[Troopika|troopilises]] kui ka [[arktiline kliimavööde|arktilises]] ja [[antarktiline kliimavööde|antarktilises kliimavöötmes]] ([[külmakõrb]]ed). Kõrbed võivad olla [[liiv]]ased, [[kivi]]sed, [[jää|jäised]] jne. Laialdasem kõrbete esinemine on omane külmema [[kliima]]ga perioodidele ehk [[külmhooneperiood]]idele [[Maa (planeet)|Maa]] ajaloos, sest külmem kliima tähendab väiksemat [[Aurumine|aurumist]]. Samuti on kõrbed omased perioodidele, mil moodustusid [[Hiidmanner|hiidmandrid]], mille sisemus asus kaugel [[vesi|niiskusallikast]] ehk [[ookean]]ist. Et Maa kliima on viimaste miljonite aastate jooksul olnud suhteliselt külm, on ka kõrbed tänapäeval laialt levinud [[ökosüsteem]]iks. Kõrbete elustik on suhteliselt vaene ning inimasustus reeglina hõre. [[Bioproduktsioon]] on madal. Maailma suurima [[pindala]]ga kõrb on [[Antarktis]] ning suurima pindalaga kuumakõrb [[Sahara]].
 
Kõrbed võivad moodustuda mitmel erineval põhjusel.
118 228

muudatust

Navigeerimismenüü