Nanseni pass: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
P pisitoimetamine using AWB
1. rida: 1. rida:
{{allikad}}
{{allikad}}
[[Pilt:Nansenpassport.jpg|pisi|Nanseni pass]]
[[Pilt:Nansenpassport.jpg|pisi|Nanseni pass]]
'''Nanseni pass,''' algselt ja ametlikult [[kodakondsuseta isik|kodakondsuseta isiku]] pass, oli rahvusvaheliselt tunnustatud põgeniku isikut tõendav dokument, mida andsid [[Rahvasteliit|Rahvasteliidu]] liikmesriigid välja aastatel 1922–1938. Nanseni nime sai pass selle idee algataja [[Fridtjof Nansen|Fridtjof Nanseni]] järgi, kes oli [[Norra]] riigimees ja maadeuurija. Nanseni passi väljastas põgenikule riik, kus ta viibis, ja dokument kehtis korraga ühe aasta. Ükski riik ei lubanud dokumendi omanikul väljuda ja uuesti riiki tagasi tulla ilma vastava loata.<ref>{{Raamatuviide|autor=James E. Hassel|pealkiri=Russian Refugees In France and the United States Between the World Wars|aasta=1991|koht=Philadelphia|kirjastus=The American Philosophical Society|lehekülg=18}}</ref>
'''Nanseni pass,''' algselt ja ametlikult [[kodakondsuseta isik]]u pass, oli rahvusvaheliselt tunnustatud põgeniku isikut tõendav dokument, mida andsid [[Rahvasteliit|Rahvasteliidu]] liikmesriigid välja aastatel 1922–1938. Nanseni nime sai pass selle idee algataja [[Fridtjof Nansen]]i järgi, kes oli [[Norra]] riigimees ja maadeuurija. Nanseni passi väljastas põgenikule riik, kus ta viibis, ja dokument kehtis korraga ühe aasta. Ükski riik ei lubanud dokumendi omanikul väljuda ja uuesti riiki tagasi tulla ilma vastava loata.<ref>{{Raamatuviide|autor=James E. Hassel|pealkiri=Russian Refugees In France and the United States Between the World Wars|aasta=1991|koht=Philadelphia|kirjastus=The American Philosophical Society|lehekülg=18}}</ref>


== Ajalugu ==
== Ajalugu ==
3.–5. juulil 1922 toimus [[Genf|Genfis]] [[Rahvasteliit|Rahvasteliidu]] pagulaste ülemkomissari [[Fridtjof Nansen|Fridtjof Nanseni]] kokku kutsutud konverents, kus avaldati toetust ideele luua pagulastele isikutunnistused, mida riigid tunnustaks<ref>{{Netiviide|Autor=League of Nations|URL=http://www.refworld.org/docid/3dd8b4864.html|Pealkiri=Arrangement with respect to the issue of certificates of identity to Russian Refugees|Väljaanne=|Aeg=05.07.1922|Kasutatud=30.06.2018}}</ref>. 20. juulil kiitis [[Rahvasteliit|Rahvasteliidu]] Nõukogu ettepaneku heaks. Kohe avaldasid isikutunnistuse loomisele heakskiitu Suurbritannia, Soome ja Prantsusmaa valitsused. Juulikuu jooksul sõlmis Nansen kokkuleppe 51 riigiga, kes hakkasid dokumenti tunnistama. 1942. aastaks tunnistati Nanseni passi kui kehtivat dokumenti 52 riigis. Kokku anti välja umbes 450 000 Nanseni passi.<ref>Nansen-pass, Store Norske Leksikon [https://snl.no/Nansen-pass]</ref>
3.–5. juulil 1922 toimus [[Genf]]is [[Rahvasteliit|Rahvasteliidu]] pagulaste ülemkomissari [[Fridtjof Nansen]]i kokku kutsutud konverents, kus avaldati toetust ideele luua pagulastele isikutunnistused, mida riigid tunnustaks<ref>{{Netiviide|Autor=League of Nations|URL=http://www.refworld.org/docid/3dd8b4864.html|Pealkiri=Arrangement with respect to the issue of certificates of identity to Russian Refugees|Väljaanne=|Aeg=05.07.1922|Kasutatud=30.06.2018}}</ref>. 20. juulil kiitis [[Rahvasteliit|Rahvasteliidu]] Nõukogu ettepaneku heaks. Kohe avaldasid isikutunnistuse loomisele heakskiitu Suurbritannia, Soome ja Prantsusmaa valitsused. Juulikuu jooksul sõlmis Nansen kokkuleppe 51 riigiga, kes hakkasid dokumenti tunnistama. 1942. aastaks tunnistati Nanseni passi kui kehtivat dokumenti 52 riigis. Kokku anti välja umbes 450 000 Nanseni passi.<ref>[https://snl.no/Nansen-pass Nansen-pass, Store Norske Leksikon]</ref>


Algselt anti Nanseni passe välja [[Vene kodusõda|Venemaalt kodusõja]] järel pagenud inimestele. 1926. aastal laienes kokkulepe ka Armeenia põgenikele, kes pagesid endise [[Osmanite riik|Ottomani impeeriumi]] aladelt, kuna vastloodud Türgi riik neid ei kaitsenud.<ref>{{Netiviide|Autor=League of Nations|URL=http://www.refworld.org/pdfid/3dd8b5802.pdf|Pealkiri=Arrangement of 12 May 1926 relating to the Issue of Identity Certificates to Russian and Armenian Refugees|Väljaanne=|Aeg=12.05.1926|Kasutatud=30.06.2018}}</ref>
Algselt anti Nanseni passe välja [[Vene kodusõda|Venemaalt kodusõja]] järel pagenud inimestele. 1926. aastal laienes kokkulepe ka Armeenia põgenikele, kes pagesid endise [[Osmanite riik|Ottomani impeeriumi]] aladelt, kuna vastloodud Türgi riik neid ei kaitsenud.<ref>{{Netiviide|Autor=League of Nations|URL=http://www.refworld.org/pdfid/3dd8b5802.pdf|Pealkiri=Arrangement of 12 May 1926 relating to the Issue of Identity Certificates to Russian and Armenian Refugees|Väljaanne=|Aeg=12.05.1926|Kasutatud=30.06.2018}}</ref>


== Nanseni pass Eestis ==
== Nanseni pass Eestis ==
Esimese Eestis välja antud Nanseni passi sai 24. novembril 1923 Anatoli Pereslegin<ref>Nanseni kasulapsed Eestis. Rahvaleht, 17. mai 1930, nr. 58, lk. 4.</ref>. Meessoost Eesti kodanikud olid varmad Nanseni passi taotlema, sest see dokument vabastas nad Eesti kaitseväes teenimise kohustusest<ref>{{Netiviide|Autor=Pekka Erelt|URL=http://ekspress.delfi.ee/kuum/eestlase-passid-labi-aegade?id=27683239|Pealkiri=Eestlase passid läbi aegade|Väljaanne=Eesti Ekspress|Aeg=16.11.2008|Kasutatud=29.06.2018}}</ref>. 1. jaanuaril 1937 elas Eestis 4383 Nanseni passi omanikku. Vastavalt Eesti poliitikale oli enamus vene pagulasi selleks ajaks Eesti kodakondsusse võetud, erinevalt riikide tolleaegsest praktikast<ref>Võõras mees eesti väravas. Esmaspäev, 16. jaanuar 1937, nr. 3, lk. 5</ref>.
Esimese Eestis välja antud Nanseni passi sai 24. novembril 1923 Anatoli Pereslegin<ref>Nanseni kasulapsed Eestis. Rahvaleht, 17. mai 1930, nr. 58, lk. 4.</ref>. Meessoost Eesti kodanikud olid varmad Nanseni passi taotlema, sest see dokument vabastas nad Eesti kaitseväes teenimise kohustusest<ref>{{Netiviide|Autor=Pekka Erelt|URL=http://ekspress.delfi.ee/kuum/eestlase-passid-labi-aegade?id=27683239|Pealkiri=Eestlase passid läbi aegade|Väljaanne=Eesti Ekspress|Aeg=16.11.2008|Kasutatud=29.06.2018}}</ref>. 1. jaanuaril 1937 elas Eestis 4383 Nanseni passi omanikku. Vastavalt Eesti poliitikale oli enamus vene pagulasi selleks ajaks Eesti kodakondsusse võetud, erinevalt riikide tolleaegsest praktikast<ref>Võõras mees eesti väravas. Esmaspäev, 16. jaanuar 1937, nr. 3, lk. 5</ref>.


== Viited ==
== Viited ==
{{viited}}
<references/>


[[Kategooria:Dokumendid]]
[[Kategooria:Dokumendid]]

Redaktsioon: 2. aprill 2019, kell 09:56

Nanseni pass

Nanseni pass, algselt ja ametlikult kodakondsuseta isiku pass, oli rahvusvaheliselt tunnustatud põgeniku isikut tõendav dokument, mida andsid Rahvasteliidu liikmesriigid välja aastatel 1922–1938. Nanseni nime sai pass selle idee algataja Fridtjof Nanseni järgi, kes oli Norra riigimees ja maadeuurija. Nanseni passi väljastas põgenikule riik, kus ta viibis, ja dokument kehtis korraga ühe aasta. Ükski riik ei lubanud dokumendi omanikul väljuda ja uuesti riiki tagasi tulla ilma vastava loata.[1]

Ajalugu

3.–5. juulil 1922 toimus Genfis Rahvasteliidu pagulaste ülemkomissari Fridtjof Nanseni kokku kutsutud konverents, kus avaldati toetust ideele luua pagulastele isikutunnistused, mida riigid tunnustaks[2]. 20. juulil kiitis Rahvasteliidu Nõukogu ettepaneku heaks. Kohe avaldasid isikutunnistuse loomisele heakskiitu Suurbritannia, Soome ja Prantsusmaa valitsused. Juulikuu jooksul sõlmis Nansen kokkuleppe 51 riigiga, kes hakkasid dokumenti tunnistama. 1942. aastaks tunnistati Nanseni passi kui kehtivat dokumenti 52 riigis. Kokku anti välja umbes 450 000 Nanseni passi.[3]

Algselt anti Nanseni passe välja Venemaalt kodusõja järel pagenud inimestele. 1926. aastal laienes kokkulepe ka Armeenia põgenikele, kes pagesid endise Ottomani impeeriumi aladelt, kuna vastloodud Türgi riik neid ei kaitsenud.[4]

Nanseni pass Eestis

Esimese Eestis välja antud Nanseni passi sai 24. novembril 1923 Anatoli Pereslegin[5]. Meessoost Eesti kodanikud olid varmad Nanseni passi taotlema, sest see dokument vabastas nad Eesti kaitseväes teenimise kohustusest[6]. 1. jaanuaril 1937 elas Eestis 4383 Nanseni passi omanikku. Vastavalt Eesti poliitikale oli enamus vene pagulasi selleks ajaks Eesti kodakondsusse võetud, erinevalt riikide tolleaegsest praktikast[7].

Viited

  1. James E. Hassel (1991). Russian Refugees In France and the United States Between the World Wars. Philadelphia: The American Philosophical Society. Lk 18.
  2. League of Nations (05.07.1922). "Arrangement with respect to the issue of certificates of identity to Russian Refugees". Vaadatud 30.06.2018.
  3. Nansen-pass, Store Norske Leksikon
  4. League of Nations (12.05.1926). "Arrangement of 12 May 1926 relating to the Issue of Identity Certificates to Russian and Armenian Refugees" (PDF). Vaadatud 30.06.2018.
  5. Nanseni kasulapsed Eestis. Rahvaleht, 17. mai 1930, nr. 58, lk. 4.
  6. Pekka Erelt (16.11.2008). "Eestlase passid läbi aegade". Eesti Ekspress. Vaadatud 29.06.2018.
  7. Võõras mees eesti väravas. Esmaspäev, 16. jaanuar 1937, nr. 3, lk. 5