Rein Arjukese: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Erkiav (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Rein Arjukese''' ([[22. veebruar]] [[1941]] [[Tartu]] – [[13. juuli]] [[2018]] Simisalu) oli Eesti loodusmees, teisitimõtleja nõukogude ajal ning poliitik Eesti Vabariigi taastamise algaastatel.
'''Rein Arjukese''' ([[22. veebruar]] [[1941]] [[Tartu]] – [[13. juuli]] [[2018]] [[Simisalu matkakodu|Simisalu]]) oli Eesti loodusmees, teisitimõtleja nõukogude ajal ning poliitik Eesti Vabariigi taastamise algaastatel.


Ta lõpetas aastal [[1960]] [[Tallinna Ehitustehnikum]]i<ref>http://vvk.ee/varasemad/k02/kandidaadid/15233.html</ref>.
Ta lõpetas aastal [[1960]] [[Tallinna Ehitustehnikum]]i<ref>http://vvk.ee/varasemad/k02/kandidaadid/15233.html</ref>.

Redaktsioon: 25. veebruar 2019, kell 15:14

Rein Arjukese (22. veebruar 1941 Tartu13. juuli 2018 Simisalu) oli Eesti loodusmees, teisitimõtleja nõukogude ajal ning poliitik Eesti Vabariigi taastamise algaastatel.

Ta lõpetas aastal 1960 Tallinna Ehitustehnikumi[1].

Loodustegevus

Oma 77 eluaasta jooksul jõudis Rein Arjukese muu hulgas rajada Seli järve ümbruse rabades kaitseala – Kõrvemaa maastikukaitseala Seli raba sihtkaitsevööndi, mille hoidja ja eestkostja oli ta oma elutee lõpuni. Ka rajas ta sinna piirkonda matkaradasid, laudteid ja isegi vaatetorne. Kõike seda kroonis 1977. aastal alustatud Simisalu matkakodu rajamine, millest kujunes kiiresti hinnatud puhke- ja koolituskoht loodussõprade ja kultuuriinimeste seas. 1977. aastal kolis ka Arjukese oma perega Simisallu, millest sai talle kodu elu lõpuni.

Rein Arjukese oli ka pühendunud loodusfotograaf, kelle fookus oli suunatud eelkõige rabade vaikse mitmekülgsuse ja ürgsuse talletamisele. Rein Arjukese jõudis innustada ja õpetada mitut põlvkonda õpilasi, tudengeid ja loodusinimesi ning olla auväärne ja tark eeskuju kaasmõtlejatele.

Vastupanu okupatsioonivõimule

Arjukese oli seitsmekümnendatel-kaheksakümnendatel üks teisitimõtlejate eestvedajaid[viide?] ning sellega sai Simisalu matkakodu koduseks ka paljudele teistele teisitimõtlejatele. Arjukese algatas sel ajal ka Simisalu väljamäe jaanitulede tava ning teisitimõtlejate kogunemised neil. Oma poliitilise tegevuse tõttu oli Arjukese KGB jälgimise[viide?] ja võimude surutise all[viide?], tema Simisalu kodule said sageli osaks läbiotsimised[viide?].

Avalik poliitiline tegevus

Arjukese oli üks 14-st ERSP asutamise ettepaneku tegijast[viide?] ja asutajaliige[viide?], Põhiseaduse Assamblee[viide?] ja Eesti Kongressi liige[viide?]. Ta oli ka taasiseseisvunud Eesti Vabariigi esimese riigikogu liige. Laiemas poliitilises tegevuses osales ta kuni vabariigi tegeliku käivitumiseni. Samuti oli ta aktiivne kohaliku elu korraldamises, olles aastatel 1989–1992 Albu külanõukogu esimees[viide?], valmistades ette Albu valla taastamist. Rein Arjukese on olnud Albu Vallavolikogu mitme koosseisu liige.

Tunnustus

Inimesena oli Rein Arjukese tagasihoidlik ja vähenõudlik ning ei soovinud enesele liigset tähelepanu. Sestap on ta jäänud sageli ilma teenitud tunnustusest ja esiletoomisest[viide?]. Elutöö eest on aga Arjukest austatud Valgetähe teenetemärgiga 2001. aastal. 2013. aastal nimetati ta kolmanda inimesena Albu valla aukodanikuks (enne teda on selle au osaliseks saanud A. H. Tammsaare ja Jaak Mae).

Viited

Välislingid