Monofoonia (helitehnika): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 6. detsember 2018, kell 00:34

See artikkel on monofooniast helitehnikas. Muusika faktuuritüübi kohta vaata artikkel monofoonia.

Monofoonia (kreeka keeles μονοφωνία) ehk monofooniline heli ehk monoheli (kreeka keeles μονοφωνικός ήχος, inglise keeles monophonic sound, monaural) ehk mono (inglise keeles mono) on helitehnikas heli edastamine või salvestamine ühe signaali abil.

Monofoonilise heliedastuse puhul läheb suures osas kaduma heliallikate ruumilise paiknemise tajumise võimalikkus, mis on teatud määral olemas stereofoonilise heliedastuse korral.

Monofoonilise heli taasesitamisel ühe valjuhääldi abil tekib selle kui heli punktallika taju. See on kuulaja jaoks ebameeldiv, kuna kõik originaalses helipildis olevad heliallikad tunduvad asuvat just selles punktis või seda läbival kuulajast lähtuval sirgjoonel.

Ingliskeelne monaural (Kreeka μόνος + Ladina auris) tähendaski algselt ühe kõrva või kõrvaklapi (kuulari, telefoni) abil kuulamist. Reaalselt kuulatakse ka monofoonilist heli siiski kahe kõrvaga. Sellega kaasneb hulk probleeme, millest osa tuleneb kuulmise füsioloogiast.

Monofoonilise heli meeldivamaks muutmiseks kasutatakse pseudostereofoonilise ja kvaasistereofoonilise heli tekitamise võtteid. Lihtsamal juhul tähendab see monofoonilise helisignaali taasesitamist mitme ruumis laiemalt paigutatud valjuhääldi abil. Seda võtet kasutati, näiteks, radioolade "Estonia-2" ja "Estonia-3" puhul. Stereofoonilise heliedastuse ja helisalvestuse levides 1960-ndatel aastatel kaotasid need võtted tähtsuse.

Monofoonia tehnikas ja heliülekandes

Tehnikas, eriti helisalvestuses, heliülekandes (raadioringhäälingus, televisioonis, videosalvestuses jm.) ja heli(ndamis)tehnikas tähistab monofoonia ehk monofooniline heli üheainsa helisignaali kasutamist kogu helipildi esitamiseks (versus stereofoonia paljud variandid).

Suuremate territooriumide ja ruumide helindamine toimub tihti sisuliselt monofooniliselt, isegi kui tegemist on tehnilises mõttes mitmekanaliliste helindamise süsteemidega. Erandiks on siin kino, sest kunstiliste filmide heli on alates 1960ndatest aastatest olnud valdavalt stereofooniline.

@@ 3. rida: / 3. rida: @@
 {{toimetada}}
+'''Monofoonia''' (kreeka keeles ''μονοφωνία'') ehk '''monofooniline heli''' ehk '''monoheli''' (kreeka keeles ''μονοφωνικός ήχος'', inglise keeles ''monophonic sound'', ''monaural'') ehk '''mono''' (inglise keeles ''mono'') on [[helitehnika]]s [[heli]] edastamine või salvestamine ühe [[Signaal|signaali]] abil.
+Monofoonilise heliedastuse puhul läheb suures osas kaduma heliallikate ruumilise paiknemise tajumise võimalikkus, mis on teatud määral olemas [[Stereofoonia|stereofoonilise heliedastuse]] korral.
-'''Monofoonia''', (Kreeka k. ''μονοφωνία''), ehk monofooniline heli ehk monoheli (Kreeka k. ''μονοφωνικός ήχος'', Inglise k. ''monophonic sound, monaural, mono'') on [[helitehnika]]s [[heli]] edastamine või salvestamine ühe [[Signaal|signaali]] abil.
-Monofoonia ehk monofoonilise heliedastuse puhul läheb suures osas kaduma heliallikate ruumilise paiknemise tajumise võimalikkus, mis on teatud määral olemas [[Stereofoonia|stereofoonilise heliedastuse]] korral.
 Monofoonilise heli taasesitamisel ühe valjuhääldi abil tekib selle kui heli punktallika taju. See on kuulaja jaoks ebameeldiv, kuna kõik originaalses helipildis olevad heliallikad tunduvad asuvat just selles punktis või seda läbival kuulajast lähtuval sirgjoonel.