Gustaf Gabrielsson Oxenstierna (1613–1648): erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Addbot (arutelu | kaastöö)
P Robot: muudetud 2 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Gustaf Gabrielsson Oxenstierna''' ([[29. august]] [[1613]] – [[31. mai]] [[1648]]) oli [[Rootsi]] riigitegelane, Kronoborgi krahv (1651).
'''Gustaf Gabrielsson Oxenstierna''' ([[29. august]] [[1613]] – [[31. mai]] [[1648]]) oli [[Rootsi]] riigitegelane, Kronoborgi krahv (1651).


[[1639]] sai temast [[Västmanland]]i maakonna valitseja. [[28. mai]]l [[1642]] määrati ta [[Eestimaa kubernerid|Eestimaa kuberneriks]]. [[1645]] sai ta riigi- ning kantseleinõunikuks. Eestimaa kubernerina oli ta ametis [[1646]]. aastani. Pärast seda töötas ta kuni surmani Soomes [[Savo maakond|Savolaxi]] maakonnakohtunikuna.<ref>[[Anders Anton von Stiernman]]: Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ...1, 1754, [http://books.google.ee/books?id=YLkDAAAAYAAJ&pg=PA8 lk.8-9]</ref>
[[1639]] sai temast [[Västmanland]]i maakonna valitseja. [[28. mai]]l [[1642]] määrati ta [[Eestimaa kubernerid|Eestimaa kuberneriks]]. [[1645]] sai ta riigi- ning kantseleinõunikuks. Eestimaa kubernerina oli ta ametis [[1646]]. aastani, olles tuntud kui kirikuolude korraldaja, vabahärra ja piiskop [[Joachim Jhering]]i toetaja. Pärast seda töötas ta kuni surmani Soomes [[Savo maakond|Savolaxi]] maakonnakohtunikuna.<ref>[[Anders Anton von Stiernman]]: Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ...1, 1754, [http://books.google.ee/books?id=YLkDAAAAYAAJ&pg=PA8 lk.8-9]</ref>


Talle kuulus [[Eestimaa kubermang|Eestimaa]]l isalt päritud [[Martna kihelkond|Martna kihelkonna]] [[Rannamõisa mõis|Rannamõisa]] (Vogelsang) [[mõis]].<ref>[[Eesti Ajalooarhiiv]]i [http://www.eha.ee/kinnistud/kinnistud.php?module=65&op=3&kid=16672 Kinnistute register: Rannamõisa mõis (Martna khk)]</ref>
Talle kuulus [[Eestimaa kubermang|Eestimaa]]l isalt päritud [[Martna kihelkond|Martna kihelkonna]] [[Rannamõisa mõis|Rannamõisa]] (Vogelsang) [[mõis]].<ref>[[Eesti Ajalooarhiiv]]i [http://www.eha.ee/kinnistud/kinnistud.php?module=65&op=3&kid=16672 Kinnistute register: Rannamõisa mõis (Martna khk)]</ref>

Redaktsioon: 27. oktoober 2018, kell 11:49

Gustaf Gabrielsson Oxenstierna (29. august 161331. mai 1648) oli Rootsi riigitegelane, Kronoborgi krahv (1651).

1639 sai temast Västmanlandi maakonna valitseja. 28. mail 1642 määrati ta Eestimaa kuberneriks. 1645 sai ta riigi- ning kantseleinõunikuks. Eestimaa kubernerina oli ta ametis 1646. aastani, olles tuntud kui kirikuolude korraldaja, vabahärra ja piiskop Joachim Jheringi toetaja. Pärast seda töötas ta kuni surmani Soomes Savolaxi maakonnakohtunikuna.[1]

Talle kuulus Eestimaal isalt päritud Martna kihelkonna Rannamõisa (Vogelsang) mõis.[2]

Perekond

Tema vanemateks olid 1621. aastast Martna kihelkonna Rannamõisa (Vogelsang), 1626. aastast Liivimaa Sigulda (Segewold), Ropaži (Rodenpois) ja Allažmuiža (Allasch) mõisaomanik, Karl IX kammerjunkur ja Östergötlandi hertsog Johani kantsler, Kimito ja Nynase vabahärra Gabriel Gustafsson Oxenstierna (1587–1640) ja viimase esimene abikaasa Märta Bielke (1585–1620), kes oli 1600 Linköpingi veresauna ajal hukatud riiginõuniku, Åkeröst pärit Ture Nilsson Bielke (1548–1600) tütar ning Svante Stensson Sture tütretütar. Tema vend Ture Gabrielsson Oxenstierna af Croneborg (1614–1669) oli Ingeri kuberner (u. 1646).

Ta abiellus 12. veebruaril 1643 krahvitar Maria Sofia de la Gardiega (1627–1694), kes oli kuninganna Kristiina eestkostevalitsuse liikme krahv Jakob De la Gardie (1583–1652) tütar. Abielust sündisid:[3]

Viited

Välislingid

Eelnev
Philipp Scheiding
Eestimaa kuberner
16421646
Järgnev
Krahv Erik Oxenstierna