Kihlus: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
13. rida: 13. rida:
== Viited ==
== Viited ==
{{viited|allikad=
{{viited|allikad=
*<ref name="2pulm"> Etnograafia sõnaraamat. Arvi Ränk. Tallinn. 1995. lk 60 </ref>
*<ref name="2pulm"> Etnograafia sõnaraamat. [[Arvi Ränk]]. Tallinn. 1995. lk 60 </ref>
*<ref name="3pulm"> Eesti rahvakultuuri leksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS. Tallinn. 2007. lk 82 </ref>
*<ref name="3pulm"> Eesti rahvakultuuri leksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS. Tallinn. 2007. lk 82 </ref>
*<ref name="4pulm"> [https://www.folklore.ee/tagused/nr2/pulm.htm/ [[Ülo Tedre]]. Pulmasõnastik II] </ref>
*<ref name="4pulm"> [https://www.folklore.ee/tagused/nr2/pulm.htm/ [[Ülo Tedre]]. Pulmasõnastik II] </ref>

Redaktsioon: 6. september 2018, kell 12:22

Kihlus on üldtuntud eelkokkulepe abielu sõlmimise kohta.

Euroopas sai kihlus keskajal kiriku abielutseremoniaali kohustuslikuks osaks.[1].

Eestis

Varasemalt piirdus kihlus kihlade vahetusega kosjade ajal. Kiriku survel sai kihlusest 18. ja 19. sajandil kosjadele järgnev ülesandmine kirikuõpetaja juures (nn. lugemas käimine) ja sellega seotud pruutpaari eksam lugemises ja usuõpetuse tundmises. Harilikult toimus see laupäeval.[2]. Kihluse kingid pastorile olid sukad ja sukapaelad, köstrile kindad ja vöö (ning 2 kopikat kindas).[3].

Kihluseks või kihluspeoks nimetati ka õhtul järgnevat koosviibimist mõrsja kodus. Kihlusel osales kitsas sugulaste ring ning tähtsamad pulmategelased: isamees naisega ja kaasanaine mehega, kihluse joogid muretses peiu. Mõnikord toimus see ka pühapäeva õhtul peale esimest mahakuulutamist. Kihluspeol vahetati kingitusi(kihlasid). [1]. Kihlust tähistati kas tagasihoidlikult või suurejooneliselt, määravaks said võimalused, tavad jäid tagaplaanile. 19. sajandi lõpuks olid kosjad ja kihlus kokku sulanud ühiseks kihlapeoks.[4].

Saaremaal oli kihlus ka tasakaalustuseks nn. ühe otsaga pulmadele, kus pulmapidu toimus ainult peiu kodus.

Viited

  1. 1,0 1,1 Etnograafia sõnaraamat. Arvi Ränk. Tallinn. 1995. lk 60
  2. Eesti rahvakultuuri leksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS. Tallinn. 2007. lk 82
  3. Ülo Tedre. Pulmasõnastik II
  4. Eesti rahvakultuur. Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS. Tallinn. 2008. lk 314