Kihlus: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
täpsem definitsioon ja siin peab rääkima ka kihlusest üleüldiselt, mitte ainult Eestis
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Kihlus''' on kokkulepe abielluda.
'''Kihlus''' on üldtuntud eelleping abielu sõlmimise kohta.

Euroopas sai kihlus keskajal kiriku abielutseremoniaali kohustuslikuks osaks. <ref name="2pulm" />.


== Eestis ==
== Eestis ==
Kihlus oli [[kosjad]]ele järgnev koosviibimine [[mõrsja]] kodus. Kihlusel vahetati [[kihlad|kihlasid]].


Varasemalt piirdus kihlus [[kihlad]]e vahetusega [[kosjad]]e ajal. Kiriku survel sai kihlusest [[18. sajand| 18.]] ja [[19. sajand]]il kosjadele järgnev ülesandmine kirikuõpetaja juures (nn. lugemas käimine) ja sellega seotud pruutpaari eksam lugemises ja usuõpetuse tundmises. Harilikult toimus see laupäeval.<ref name="3pulm" />. Kihluse kingid [[pastor]]ile olid sukad ja sukapaelad, [[köster|köstrile]] kindad ja vöö (ning 2 kopikat kindas). <ref name="4pulm" />.
Kihlusel osales (eriti [[Saaremaa]]l) kitsas sugulaste ring ning tähtsamad pulmategelased: [[isamees]] naisega ja [[kaasanaine]] mehega; kihluse joogid muretses [[peiu]]. Kihlus oli Saaremaal ka tasakaalustuseks ühe otsaga pulmadele, kihlus toimus laupäeval.

Kihluseks või kihluspeoks nimetati ka õhtul järgnevat koosviibimist [[mõrsja]] kodus. Kihlusel osales kitsas sugulaste ring ning tähtsamad pulmategelased: [[isamees]] naisega ja [[kaasanaine]] mehega, kihluse joogid muretses [[peiu]]. Mõnikord toimus see ka pühapäeva õhtul peale esimest mahakuulutamist. Kihluspeol vahetati kingitusi(kihlasid). <ref name="2pulm" />. Kihlust tähistati kas tagasihoidlikult või suurejooneliselt, määravaks said võimalused, tavad jäid tagaplaanile. 19.sajandi lõpuks olid kosjad ja kihlus kokku sulanud ühiseks kihlapeoks <ref name="5pulm" />.

[[Saaremaa]]l oli kihlus ka tasakaalustuseks nn. ühe otsaga pulmadele, kus pulmapidu toimus ainult peiu kodus.


Mandril korraldati kihlus laupäevase peona mõrsja kodus, kihluselt mindi pühapäeva hommikul kirikusse "lugema", s. o. laulatusele kirjutama. Kihluse kingid [[pastor]]ile olid sukad ja sukapaelad, [[köster|köstrile]] kindad ja vöö (ning 2 kopikat kindas).
Hilisemal ajal oli kihlus kosje asendav pidu, millal anti üle [[kihlasõrmus]] ja teatati eelseisvast abiellumisest. <ref name="3pulm" />.


== Viited ==
== Viited ==
{{viited|allikad=
{{viited|allikad=
<ref name="3pulm"> [https://www.folklore.ee/tagused/nr2/pulm.htm/ [[Ülo Tedre]]. Pulmasõnastik II] </ref>
*<ref name="2pulm"> Etnograafia sõnaraamat. Arvi Ränk. Tallinn. 1995. lk 60 </ref>
*<ref name="3pulm"> Eesti rahvakultuuri leksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS. Tallinn. 2007. lk 82 </ref>
*<ref name="4pulm"> [https://www.folklore.ee/tagused/nr2/pulm.htm/ [[Ülo Tedre]]. Pulmasõnastik II] </ref>
**<ref name="5pulm"> Eesti rahvakultuur. Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS. Tallinn. 2008. lk 314 </ref>
}}
}}



Redaktsioon: 5. september 2018, kell 18:52

Kihlus on üldtuntud eelleping abielu sõlmimise kohta.

Euroopas sai kihlus keskajal kiriku abielutseremoniaali kohustuslikuks osaks. [1].

Eestis

Varasemalt piirdus kihlus kihlade vahetusega kosjade ajal. Kiriku survel sai kihlusest 18. ja 19. sajandil kosjadele järgnev ülesandmine kirikuõpetaja juures (nn. lugemas käimine) ja sellega seotud pruutpaari eksam lugemises ja usuõpetuse tundmises. Harilikult toimus see laupäeval.[2]. Kihluse kingid pastorile olid sukad ja sukapaelad, köstrile kindad ja vöö (ning 2 kopikat kindas). [3].

Kihluseks või kihluspeoks nimetati ka õhtul järgnevat koosviibimist mõrsja kodus. Kihlusel osales kitsas sugulaste ring ning tähtsamad pulmategelased: isamees naisega ja kaasanaine mehega, kihluse joogid muretses peiu. Mõnikord toimus see ka pühapäeva õhtul peale esimest mahakuulutamist. Kihluspeol vahetati kingitusi(kihlasid). [1]. Kihlust tähistati kas tagasihoidlikult või suurejooneliselt, määravaks said võimalused, tavad jäid tagaplaanile. 19.sajandi lõpuks olid kosjad ja kihlus kokku sulanud ühiseks kihlapeoks [4].

Saaremaal oli kihlus ka tasakaalustuseks nn. ühe otsaga pulmadele, kus pulmapidu toimus ainult peiu kodus.


Viited

  1. 1,0 1,1 Etnograafia sõnaraamat. Arvi Ränk. Tallinn. 1995. lk 60
  2. Eesti rahvakultuuri leksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS. Tallinn. 2007. lk 82
  3. Ülo Tedre. Pulmasõnastik II
  4. Eesti rahvakultuur. Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS. Tallinn. 2008. lk 314