VHF-sagedusala: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
|||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
''' |
'''Meeterlaineala''' ehk '''VHF-sagedusala''' (ingl k ''Very High Frequency'') on [[raadiosagedus]]ala vahemikus 30 MHz kuni 300 MHz.<ref>{{raamatuviide| autor=Jaak Umborg| pealkiri=Raadiotehnika alused| aasta=2017| lehekülg=19}}</ref> Nimetus meeterlaineala tuleneb sellest, et [[lainepikkused|lainepikkuste]] vahemik on 1 [[meeter|meetrist]] 10 [[meeter|meetrini]]. |
||
Meeterlainealast kõrgema sagedusega on [[detsimeeterlaineala]] (UHF) ja madalama sagedusega [[lühilaineala]]. |
|||
==Kasutamine televisioonis== |
==Kasutamine televisioonis== |
||
| 8. rida: | 8. rida: | ||
==Kasutamine raadioringhäälingus== |
==Kasutamine raadioringhäälingus== |
||
Raadioringhäälingus on |
Raadioringhäälingus on meeterlainete kohta kasutusel nimetus '''[[ultralühilaine]] - ULL''' (saksa k Ultrakurzwelle, UKW; vene k Ультракоро́ткие во́лны, УКВ; soome k. ''ultra lyht aalto'', ULA). Inglise keeleruumis on samas tähenduses kasutusel lühend '''FM''' (sõnadest ''Frequency Modulation'' ehk [[sagedusmodulatsioon]]), sest [[heli]] edastatakse meeterlainealas [[sagedusmodulatsioon|sagedusmoduleeritult]]. |
||
{| class="prettytable" |
{| class="prettytable" |
||
Redaktsioon: 6. juuni 2018, kell 15:33
Meeterlaineala ehk VHF-sagedusala (ingl k Very High Frequency) on raadiosagedusala vahemikus 30 MHz kuni 300 MHz.[1] Nimetus meeterlaineala tuleneb sellest, et lainepikkuste vahemik on 1 meetrist 10 meetrini.
Meeterlainealast kõrgema sagedusega on detsimeeterlaineala (UHF) ja madalama sagedusega lühilaineala.
Kasutamine televisioonis
VHF-sagedusala (meeterlaineala) jaguneb kolmeks ribaks. Analoogtelevisiooni kanalid 1.–12 paiknesid ribades I ja III. Sagedusala ülemist osa 230–300 MHz kasutatakse kaabeltelevisioonis (kanalid S11–S20). Digitaaltelevisiooni saateid edastatakse praegusajal UHF-sagedustel.
Kasutamine raadioringhäälingus
Raadioringhäälingus on meeterlainete kohta kasutusel nimetus ultralühilaine - ULL (saksa k Ultrakurzwelle, UKW; vene k Ультракоро́ткие во́лны, УКВ; soome k. ultra lyht aalto, ULA). Inglise keeleruumis on samas tähenduses kasutusel lühend FM (sõnadest Frequency Modulation ehk sagedusmodulatsioon), sest heli edastatakse meeterlainealas sagedusmoduleeritult.
| Laineala | Raadiosageduste vahemik | Kasutus |
|---|---|---|
| OIRT ultralühilaineala | 65,9–74 MHz | Oli kasutusel raadiosaadete edastamiseks Nõukogude Liidus ja mitmetes teistes Ida-Euroopa maades. |
| Jaapani ultralühilaineala | 76–90 MHz | 4-meetri ala |
| ITU-R ultralühilaineala (VHF riba II) | 87,5–108 MHz | Kasutab valdav osa Euroopa ja sh Eesti raadiojaamu (vt. Eesti raadiojaamade loend) |
Ajaloost
Esimese sagedusmodulatsiooniga saatja-vastuvõtja ehitas 1933. a USA insener E. H. Armstrong (1890–1954). Esimesed FM-saated lasti eetrisse 1948. a Saksamaal ultralühilainel. 1950. aastatel võeti FM-raadio kasutusele kogu Euroopas ning alustati stereofooniliste saadete (stereosaadete) edastamist.
Sagedusmodulatsiooniga (FM) saadete ajalugu Eestis:
- 1956, 1. mai – esimesed saated ultralühilainel Tallinnast
- 1961, 21. juuli – esimene stereoheliga saade ultralühilainel
- 1991 – Tallinna teletornis alustas tööd esimene saatja sagedusribas 87,5–108 MHz
- 1992, 1. märts – Tallinnas tuli sagedusel 100,7 MHz eetrisse esimene kommertsraadiojaam Kuku
Seejärel kui Eesti Raadio lõpetas 1998. aastal välislevi lühilainel ja kogu levi kesklainel. on Eesti Raadio programmide vastuvõtt võimalik kogu Eestis ainult ultralühilainel (87,5–108 MHz) ja Internetis. [2]
Viited
- ↑ Jaak Umborg (2017). Raadiotehnika alused. Lk 19.
- ↑ Tallinna Polütehnikum, Telekommunikatsiooni alused, Õpiobjektid, Raadio ajalugu Eestis