Vergilius: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 11. mai 2018, kell 19:44

Publius Vergilius Maro (15. oktoober 70 eKr Andes – 21. september 19 eKr Brindisi) oli rooma kirjanik.

Vergiliuse peateoseks on eepos "Aeneis".

"Bucolica. Karjaselaulud". Tõlkinud ja saatesõna "Vergiliuse pastoraalid": Ants Oras. New York: Estonian Learned Society in America, 1970
"Rooma kirjanduse antoloogia", Eesti Raamat, Tallinn 1971, lk. 270–321 (Leo Anvelti tõlgitud katkendeid teostest "Bucolica", "Georgica" ja "Aeneis" ja Ülo Torpatsi tõlgitud "Epitaaf Vergiliuse haual") + kommentaarid lk. 608–617
"Aeneis: Eepos kaheteistkümnes laulus". Tõlkinud ja saatesõna "Vergilius ja eesti heksameetri probleem": Ants Oras. Eesti Kirjanike Kooperatiiv, Lund 1975
"Bucolica. Aeneis". Tõlkinud ja saatesõnad: Ants Oras. Hortus Litterarum, Tallinn 1992

John William Mackail, "Vergilius ja tema tähendus nüüdismaailmale". Tõlkinud Ants Oras, saatesõna Pärtel Haliste, EKS, Tartu 1930, 148 lk
P. Vergilius Maro "Aeneis. Liber I" Tartu: RK "Teaduslik Kirjandus", 1947 (korraldanud, eessõnaga, kommentaaridega ja sõnastikuga varustanud Lydia Pintman (1896–1951))
Thomas Stearns Eliot, "Mis on klassik?" (1944. aastal Vergiliuse Ühingu presidendikõnena peetud ettekanne). Tõlkinud Jaak Rähesoo, raamatutes: T. S. Eliot, "Valik esseid", Loomingu Raamatukogu 1973, nr. 20/21, lk 81–99, ja T. S. Eliot, "Valitud esseesid", Hortus Litterarum, Tallinn 1997, lk 254–281
Thomas Stearns Eliot, "Vergilius ja kristlik maailm". Tõlkinud Anne Lange ja Jaak Rähesoo, järelmärkus: Jaak Rähesoo – Looming 1987, nr 12, lk 1645–51
Ilmar Vene, "Vergilius eesti keeles" – Keel ja Kirjandus 1993, nr 9, lk 517–522
Marju Lepajõe, "Võlur Vergilius" (raamatu "Bucolica; Aeneis" arvustus) – Vikerkaar 1993, nr 11, lk 82–85
Ants Oras, "Luulekool II: Meistriklass", Ilmamaa, Tartu 2004, lk 197–216 (tõlkeraamatute saatesõnade uustrükk)
Anne Lange, "Ants Oras". Ilmamaa, Tartu 2005, lk 377–394

@@ 12. rida: / 12. rida: @@
 == Kirjandus ==
 * [[John William Mackail]], "Vergilius ja tema tähendus nüüdismaailmale". Tõlkinud [[Ants Oras]], saatesõna [[Pärtel Haliste]], [[Eesti Kirjanduse Selts|EKS]], [[Tartu]] [[1930]], 148 lk
+* P. Vergilius Maro "Aeneis. Liber I" Tartu: RK "Teaduslik Kirjandus", 1947 (korraldanud, eessõnaga, kommentaaridega ja sõnastikuga varustanud [[Lydia Pintman]] (1896–1951))
 * [[Thomas Stearns Eliot]], "Mis on klassik?" ([[1944]]. aastal Vergiliuse Ühingu presidendikõnena peetud ettekanne). Tõlkinud [[Jaak Rähesoo]], raamatutes: T. S. Eliot, "Valik esseid", [[Loomingu Raamatukogu]] [[1973]], nr. 20/21, lk 81–99, ja T. S. Eliot, "Valitud esseesid", [[Hortus Litterarum]], [[Tallinn]] [[1997]], lk 254–281
 * Thomas Stearns Eliot, "Vergilius ja kristlik maailm". Tõlkinud Anne Lange ja Jaak Rähesoo, järelmärkus: Jaak Rähesoo – [[Looming (ajakiri)|Looming]] [[1987]], nr 12, lk 1645–51