Adolphe Charles Adam

Adolphe Adam, Nicolas-Eustache Maurini litograafia, 1850

Adolphe Charles Adam [ad'olf šarl ad'aan või ad'aam] (24. juuli 1803 Pariis – 3. mai 1856 Pariis) oli prantsuse helilooja, muusikakriitik ja kompositsiooni õpetaja. Komponeeris 24 koomilist ooperit ja muusika 14 balletile, millest tuntuimad on "Giselle" ja "Korsaar".

Karjääri algus

Juudi päritolu komponistist, pianistist ja Pariisi konservatooriumi klaveriõpetajast isa Jean-Louis Adam ja arsti tütrest ema Élisabeth-Charlotte-Jeanne Coste ei olnud vaimustuses, et pojast saab muusik. Alustaski õpinguid inseneri ameti omandamiseks, kuid isa õpilase Ferdinand Héroldi innustusel otsustas siiski heliloomingu kasuks. 17-aastaselt asus õppima Pariisi konservatooriumi orelit ja kontrapunkti François Benoist', Anton Reicha ja François-Adrien Boïeldieu juurde. Mängis konservatooriumi orkestris timpaneid. 20-aastasena hakkas kirjutama laule Pariisi vodevilliteatritele, mängis Pariisi Théâtre Gymnase-Dramatique'i orkestris ja oli samas hiljem koormeister. Aitas 1825 Boïeldiue'l valmistada ette Opéra-Comique'is ettekandmiseks tema "La dame blanche". Käis 1826 reisimas Hollandis, Saksamaal ja Šveitsis. Genfis kohtus libretist Eugène Scribe'iga, kes innustas teda komponeerima koomilisi oopereid. Scribe'iga koostöös valmis tal järgneva 30 aasta jooksul mitmeid oopereid.

Adolpe Adam ca 1856

Lavamuusika komponist

Alustas ooperikomponisti karjääri ühevaatuseliste teostega, mis kanti ette Gymnase'is, Théâtre des Nouveautés ja Théâtre du Vaudeville'is ning alates 1830. aastast valdavalt Opéra-Comique'is. 1934 triumfeeris koomilise ooperiga "Le chalet" ("Suvila"), mida etendati 40 aasta jooksul Opéra-Comique'is üle 1000 korra. Kirjutas 1832 kaks ooperit ("His First Campaign", "The Dark Diamond") Londoni Covent Gardenile. 1839 läks tsaar Nikolai I kutsel Peterburi, kus esitati tema balletid "La fille du Danube" ("Doonau tüdruk") ja "L'écumeur de mer" ("Merekübar") ning otse tsaarile pühendatud ooper "Le brasseur de Preston" ("Prestoni õllepruulija"), mille etendusi helilooja ise dirigeeris.

Pärast tüli Opéra-Comique'i direktori Alexandre Basset'ga asutas novembris 1847 Opéra-Nationali, mis aga suutis tegutseda vaid kolm kuud. Tulemuseks oli, et Adam oli laostunud nii moraalselt kui ka rahaliselt. Majandusliku olukorra kohendamiseks hakkas kirjutama artikleid ajakirjadele Le constitutionell ja Assemblée nationale ning võttis 1849 vastu Pariisi konservatooriumi kompositsiooni professori ametikoha. 1853 olid võlad makstud.

Tippteosed

Pärast Basset' lahkumist pöördus tagasi Opéra-Comique'i, kus 1850 esietendus üks tema parematest ooperitest, Scribe'i tekstile loodud "Griselda, ou La nouvelle Psyhé" (Griselda, uus Psyhé). Oli seejärel kuni elu lõpuni väga viljakas ja vitaalne komponist, kirjutades 1852–1856 koguni 13 ooperit. Avaldas tugevat suunavat mõju prantsuse koomilise ooperi arengule. Suurem osa tema 70 vodevillist ja 24 koomilisest ooperist on tänaseks unustatud. Rahvusvaheliselt populaarseim ooper on jätkuvalt "Le postillon de Lonjumeau" ("Lonjumeau postiljon"), mis sisaldab tenorite paraadnumbriks peetavat suurepärast postiljoniaariat "Mes amis, écoutez l'histoire" ("Mu sõbrad, kuulake lugu").

Laialdase rahvusvahelise tuntuse saavutas aga hoopis oma 14 balletiga, millest väljapaistvaim ja rahvusvahelisse standardrepertuaari kuuluv on "Giselle", mille libreto aluseks on üks Théophile Gautier' jutustus. Esmaettekanne oli 28. juunil 1841 Pariisi Opéras. Koreograafid olid Jean Coralli ja Jules Perrot.

Sagedane kontsertprogrammide number on ka ooperi "Si j'étais roi" ("Kui oleksin kuningas") avamäng.

Eestis pole Adami teoseid lavastatud.

Isiklikku

1829. aastal abiellus näitlejanna Sara Lescot'ga, kellega tal oli poeg Andrien-Léopold. Pärast Sara surma 1851 abiellus enda õpilase, lauljanna Chérie-Louise Couraud'ga, kes oli temast 14 aastat noorem ning kellega elas elu lõpuni.

Komponeeris 1844 laialdase rahvusvahelise tuntusega jõululaulu "Minuit, chrétiens" ("Kesköö, kristlased") mida katoliiklikes kirikutes esitatakse keskööl ning mis inglisekeelses versioonis on tuntud kui "O Holy Night" (1847) ja Eestis teatakse "Jõuluöö" nime all.

Oli hästi tuntud muusikaõpetaja, kelle üheks õpilaseks oli Léo Delibes. Avaldas arvukalt artikleid ja följetone, samuti autobiograafia "Souvenirs d'un musicien" ("Ühe muusiku mälestused"), mis ilmus 1857 postuumselt.

On maetud Pariisi Montmartre'i kalmistule.

Teoseid (esiettekanded Pariisis, kui pole teisiti märgitud)

Pierre et Marie, ou Le soldat ménétrier (1924), L’oncle d’Amérique (1826), Monsieur Botte (1827), La reine de seize ans (1828), Les trois cantons, ou La Confédération suisse (1828), Pierre et Catherine (1829), Danilowa (1830), Joséphine, ou Le retour de Wagram (1830), His First Campaign (London, 1832), The Dark Diamond (London, 1932), Une bonne fortune (1834), Le chalet (ooper, 1834), Le marquise (1835), Le postillon de Lonjumeau (operett, 1836), La fille du Danube (balett, 18369 Le brasseur de Preston (1838), Die Hamadryaden (Berliin, 1840), Le rose de Péronne (1840), Giselle (balett, 1841), Le roi d’Yvetot (1842), Lambert Simnel (1843), Cagliostro (1844), Richard en Palestine (1844), Les premiers pas (1847), Le toreador, ou L´accord parfait (1849), Giralda, ou La nouvelle Psyché (ooper, 1850), Se j’étais roi (ooper, 1852), La poupée de Nuremberg (1852), Le roi des halles (1853), Le bijou perdu (1853), Le muletier de Tolède (1854), A Clichy (1854), Le houzard de Berchini (1855), Le Corsaire (ballett, 1856) Falstaff (1856), Mam’zelle Geneviève (1856), Les pantins de Violette (1856).