Elektroonikalülitus: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Parveto (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Parveto (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Elektroonikalülitus''' on omavahel elektriliselt ühendatud [[elektroonikakomponent]]ide kogum, mis on ette nähtud mingiks kindlaks talitlusotstarbeks.
'''Elektroonikalülitus''' on omavahel elektriliselt ühendatud [[elektroonikakomponent]]ide kogum, mis on ette nähtud mingi kindla talitluse otstarbeks.


Lähtuvalt sellest, kas lülituse ülesandeks on tekitada ja teisendada kas [[analoogsignaal]]i või [[digitaalsignaal]]i, jagunevad elektroonikalülitused analooglülitusteks (näiteks [[operatsioonvõimendi]]) ja digitaallülitusteks (näiteks [[mikroprotsessor]]).
Lähtuvalt sellest, kas lülituse ülesandeks on tekitada ja teisendada kas [[analoogsignaal]]i või [[digitaalsignaal]]i, jagunevad elektroonikalülitused [[analooglülitus]]<nowiki/>teks (näiteks [[operatsioonvõimendi]]) ja [[digitaallülitus]]<nowiki/>teks (näiteks [[mikroprotsessor]]).


Valdav osa [[mikroelektroonika]] lülitusi valmistatakse tänapäeval [[integraallülitus]]tena.
Valdav osa [[mikroelektroonika]] lülitusi valmistatakse tänapäeval [[integraallülitus]]tena.
7. rida: 7. rida:
[[Trükkplaat|Trükkplaadil]] kokku monteeritud lülitusi nimetatakse [[trükilülitus]]eks.
[[Trükkplaat|Trükkplaadil]] kokku monteeritud lülitusi nimetatakse [[trükilülitus]]eks.


Elektroonikalülituse elemente ning nendevahelisi ühendusi esitatakse visuaalse ülevaatlikkuse saamiseks graafiliselt [[elektriskeem|skeem]]ide kujul, näiteks [[põhimõtteskeem]]<nowiki/>i või [[ühendusskeem]]<nowiki/>ina. Ka seadme [[plokkskeem]] ([[struktuurskeem]]) võib sisaldada elektriliste ja elektroonsete komponentide tähiseid. Tavaliselt on sellisteks passiivseteks komponentideks lülitid, mikrofonid, valjuhääldid jms. Aktiivseteks komponentideks, mida plokkskeemidel esitatakse nende elektrilise tingmärgiga, on aga üksikud seadme funktsioneerimise seisukohalt kõige olulisemad [[elektroonsed komponendid]], näiteks [[Komparaator (analoogtehnika)|komparaator]] või oluline [[operatsioonvõimendi]].
Elektroonikalülituse elemente ning nendevaheliste ühendusi esitatakse graafilisel kujul [[elektriskeem|skeem]]ide kujul, näiteks põhimõtteskeemi või ühendusskeemina.

Seadme plokkskeem (struktuurskeem) võib samuti sisaldada elektriliste ja elektroonsete komponentide tähiseid. Tavaliselt on sellisteks passiivseteks komponentideks lülitid, mikrofonid, valjuhääldid jms. Aktiivseteks komponentideks, mida plokkskeemidel esitatakse nende elktrilise tingmärgiga, on aga üksikud seadme funktsioneerimise seisukohalt kõige olulisemad elektroonsed komponendid, näiteks komparaator või oluline operatsioonvõimendi.



==Vaata ka==
==Vaata ka==

Redaktsioon: 16. aprill 2018, kell 18:11

Elektroonikalülitus on omavahel elektriliselt ühendatud elektroonikakomponentide kogum, mis on ette nähtud mingi kindla talitluse otstarbeks.

Lähtuvalt sellest, kas lülituse ülesandeks on tekitada ja teisendada kas analoogsignaali või digitaalsignaali, jagunevad elektroonikalülitused analooglülitusteks (näiteks operatsioonvõimendi) ja digitaallülitusteks (näiteks mikroprotsessor).

Valdav osa mikroelektroonika lülitusi valmistatakse tänapäeval integraallülitustena.

Trükkplaadil kokku monteeritud lülitusi nimetatakse trükilülituseks.

Elektroonikalülituse elemente ning nendevahelisi ühendusi esitatakse visuaalse ülevaatlikkuse saamiseks graafiliselt skeemide kujul, näiteks põhimõtteskeemi või ühendusskeemina. Ka seadme plokkskeem (struktuurskeem) võib sisaldada elektriliste ja elektroonsete komponentide tähiseid. Tavaliselt on sellisteks passiivseteks komponentideks lülitid, mikrofonid, valjuhääldid jms. Aktiivseteks komponentideks, mida plokkskeemidel esitatakse nende elektrilise tingmärgiga, on aga üksikud seadme funktsioneerimise seisukohalt kõige olulisemad elektroonsed komponendid, näiteks komparaator või oluline operatsioonvõimendi.

Vaata ka