EPROM: erinevus redaktsioonide vahel
40. rida: | 40. rida: | ||
==EPROM-mälu mahud ja kestade tüübid== |
==EPROM-mälu mahud ja kestade tüübid== |
||
EPROM-püsimälud erinevad üksteisest nii füüsilise kesta kui ka mälumahu poolest. |
EPROM-püsimälud erinevad üksteisest nii füüsilise kesta kui ka mälumahu poolest. Samatüübilised püsimälud on valmistatud erinevate tootjate poolt ja on lugemise poolest ühilduvad, kuid programmeerimise protsessis on väikeseid erinevusi. |
||
Enamikku EPROM-püsimälusid saab identifitseerida läbi kiibi [[programmaator]]i, |
Enamikku EPROM-püsimälusid saab identifitseerida läbi kiibi [[programmaator]]i, funktsiooni "signature mode" abil, kui anda kahebaidise tunnuse lugemiseks 12 V pinge klemmile A9. Kiipide tunnused pole universaalsed, mistõttu võimaldab programmaator tundmatu tunnusega kiipidele ka tootja ja kiibitüübi käsitsi seadistamist. |
||
{| class="wikitable" style="text-align:center" |
{| class="wikitable" style="text-align:center" |
Redaktsioon: 2. aprill 2018, kell 10:39
See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2013) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Arvutimälutüübid |
---|
Haihtuvad ehk hävimälud |
Muutmälu (RAM) |
Kavandatavad, väljatöötamisel |
Mittehaihtuvad ehk säilmälud |
Püsimälu (ROM) |
Ajaloolised |
EPROM (lühend ingliskeelsest nimetusest Erasable Programmable Read Only Memory, eesti keeles 'kustutatav programmeeritav püsimälu') on mälukiip, mis säilitab andmed ka ilma toitepingeta.
Kiibis on ühendamata paisuga transistorite (floating-gate transistors) read, mis on programmeeritud elektroonilise programmeerimisseadme poolt. Programmeerimisseade ehk programmaator annab programmeerimisel kiibile suuremat pinget kui kasutatakse andmete lugemiseks. Programmeeritud EPROM-i saab kustutada tugevas ultraviolettkiirguses. EPROM on kergesti äratuntav selle peal oleva läbipaistva kvartsist kustutusakna järgi, läbi mille on nähtav ränikiip.
EPROM-i mälu areng algas vigase integraallülituse uurimisest, mille transistoritevahelised ühendused olid katki ja kus salvestatud laengud nende isoleeritud ühendustes muutsid nende omadusi. EPROM-i leiutas firma Intel töötaja Dov Frohman 1971. aastal. USA patent 3660819 EPROM-i kohta avaldati 1972. aastal.
Tööpõhimõte
Iga bitti hoitakse EPROM-is ühel väljatransistoril (field-effect transistor), mis koosneb pooljuhtkiibis paiknevast kanalist. Väljatransistori allika (source) ja neelu (drain) ühendused tehakse kanali lõpus. Isolatsioonikihi oksiid pannakse üle kanali, seejärel paigutatakse juhitav (räni või alumiiniumi) elektrood, ja veel paks kiht oksiidi paigutatakse üle paisu (gate) elektroodi. Ujuva paisuga (floating gate) elektrood ei ole ühendused kiibis ühegi teise osaga ja on isoleeritud ümbritseva oksiidikihiga. Juhtpaisu elektrood on seega paigutatud kiibi sisse ja kaetud oksiidiga.
Andmete kättesaamiseks EPROM-ilt, aadress esindab väärtusi EPROM-i aadressi klemmidel, mis on dekodeeritud 8 bitina ja mida kasutatakse, et ühendada üks andmesõna (tavaliselt 8 bitti ehk bait) või säilitatakse väljundpuhvri võimendites hilisemaks kasutamiseks. Iga andmesõna bitt on kas 1 või 0, sõltuvalt sellest kas transistor on sisse- või väljalülitatud, st. kas transistor on juhtivas või mittejuhtivas olekus.
Transistori üleminekut ühelt olekult teisele kontrollib kontrolltransistori pinge. Pinge juuresolekul selles väravas loob juhtiva kanali transistoris, mis lülitab selle sisse. See võimaldab salvestatud laengul väravas transistori läve pingel programmeerida. Andmete salvestamiseks mällu tuleb valida antud aadress ja kohaldada kõrgemat pinget transistorile. See tekitab laviini tühjakslaskmise elektronidel, mis on piisav energia, et läbida isoleerivat oksiidi kihti ning koguneda värava elektroodile. Kui kõrgepinge on eemaldatud, on elektronid lõksus elektroodis. Andmed võivad säilida aastakümneid, kuna kõrge soojusisolatsiooni väärtus ränioksiids, mis ümbritseb väravat, ei lase salvestatud laengul kergesti ära lekkida.
Erinevalt EEPROM-ist pole EPROM-i programmeerimise protsess elektriliselt pöörduv. Transistoridele salvestatud andmete kustutamiseks tuleb ultraviolettkiirgus juhtida läbi klaasi. UV valguse footonid loovad ionisatsiooni jooksul ränioksiidist, mis võimaldavad salvestatud laengul „floating gate“ hajutada. Kuna kogu mälu massiiv on avatud, kustub kogu mälu samal ajal. Protsess võtab aega mitu minutit normaalsuuruses UV-lampi kasutades, päikesevalgus kustutaks kiipi mitu nädalat ja siseruumide lambid mitu aastat. Üldiselt EPROM-mälu tuleb kustutamiseks seadmest eemaldada, kuna tavaliselt pole otstarbekas ehitada sisse UV-lamp, mis kustutaks vooluringi osasid.
Detailid
Kuna kvartsekraani on kallis teha, siis toodi tagasi OTP (ühekordsed programmeeritav) kiibid millele paigaldati läbipaistmatu kate, et pärast programmeerimist ei saaks seda kustutada, seega kadus ka vajadus testida kustutamis funktsiooni, tänu millele vähenesid edasised kulutused. Kuigi OTP EPROM (kas eraldi või osa suuremast kiibist) on üha enam asendatud EEPROM-iga väikeste summadega, kus tüki hind ei ole liiga suur ja mälu suurem.
Programmeeritud EPROM säilitab oma andmed vähemalt 10–20 aastat, paljud EPROM-id säilitavad oma andmeid isegi pärast 35 aastat või kauemgi ja nendelt saab informatsiooni lugeda lõpmata arv kordi. Kustutamise aken peab olema kaetud läbipaistmatu kilega, et kaitsta kiipi juhusliku UV-kiirguse eest, mis võib tulla päikesevalgusest või kaamera vägust. Vanad PC BIOS kiibid olid enamasti EPROM ja kustutamise aken oli enamasti kaetud kilega, mis sisaldas BIOS-i väljaandja nime, BIOS läbivaatamise ja autoriõiguse märget. Sageli oli see silt fooliumist, et tagada kaitse UV-kiirguse eest.
EPROM-i kustutamine toimub lainepikkustel, mis on lühem kui 400 nm. Ühe nädalane kokkupuude päikesevalgusega või 3 aastat toavalguse käes võib põhjustada EPROM-i mälu kustumise. Soovitatav kustutamise protsess on kokkupuude UV-valguses lainepikkusel 253,7 nm vähemalt 15 W-sec/cm2 20–30 minutit, kus lamp asub umbes 2,54 cm kaugusel.
Kustutada saab ka röntgenikiirgusega:"Kustutamine tuleb saavutada mitteelektroonilisel teel, kuna värav elektrood ei ole kättesaadav elektriliselt. Särava ultraviolettkiirguse paistmine mistahes katmata seadme osale põhjustab fotoelektrilise elektrivoolu („photocurrent“), mis liigub väravast tagasi räni substraati ja võtab esialgse laenguta oleku. See kustutamismeetod võimaldab enne paki lõplikku sulgemist mälu täielikult katsetada ja parandada. Kui pakend on suletud, saab veel andmeid kustutada, allutades seda röntgenikiirguse kätte, mis ületab 5 * 104 rad, doosi, mis on kergesti saavutav kaubandusliku röntgenikiirguse generaatoriga.
Teisisõnu, EPROM-i kustutamiseks tuleb esmalt lasta EPROM-ile röntgenikiirgust ja siis panna see ahju temperatuuril umbes 600 kraadi Celsiuse järgi (et karastada pooljuhtide muutused, mis on tingitud röntgenikiirgusest). Selle protsessi usaldusväärsuse osas oleks pidanud tegema ulatuslikumaid katseid ja seetõttu otsustati akna kasuks.
EPROM-il oli piiratud, kuid suur hulk kustutatavaid tsükleid. Ränidioksiidi ümber väravate koguvad kahju igast tsüklist, muutes kiibi ebausaldusväärseks pärast mitu tuhat tsüklit. EPROM-i programmeerimine on aeglane võrreldes teiste mäludega. Kuna kõrgtihedusega osadel on vähe kaitsmata oksiidiga ühendusi ja värav vahel, muutub ultravioletikustutamine vähem praktiliseks väga suurte mälude puhul. Isegi tolm paki sees võib takistada osade rakkude kustutamist.
Rakendused saritootmises
Suurte tootmismahtude korral (tuhandeid tükke või rohkem) on maskiga programmeeritud püsimälud (mask ROM) madalaima hinnaga. Kuid kiipide valmistamine nõuab mitu nädalat ajavaru, sest andmete salvestamiseks on vaja kiibimaski muuta. Esialgu arvati, et EPROM-i on liiga kulukas masstootmises kasutada ja kasutati seda ainult arendamiseks. Peagi leiti, et väikeste mahtude tootmine oli ökonoomsem just EPROM-püsimäludega. EPROM-ide täiendavaks eeliseks oli kiire püsivara uuendamise võimalus.
Mõnedes mikrokontrollerites, mis on pärit enne EEPROM-ide ja välkmälu ajastut, kasutati EPROM-i programmi salvestamiseks. Selliseid mikrokontrollereid on mõned versioonid Intel 8048, Freescale 68HC11 ja PIC mikrokontrollerite C-seeriast. Nagu EPROM-kiibidki olid ka mikrokontrollerid kustutusakendega ja seetõttu kallid. Kustutusakendega kiibiversioone kasutati tarkvaraarendusel. Sama kiip tuli hiljem läbipaistmatu OTP kestaga ilma kustutusvõimaluseta tootmisse ja oli seetõttu mõnevõrra odavam. Jättes kustutusaknaga kiibi valguse kätte võib ta muuta ootamatul käitumist. Seetõttu mindi seadmete saritootmise puhul aknaga püsimälu kiibilt aknata ja kustutusvõimaluseta püsimälu kiipidele.
EPROM-mälu mahud ja kestade tüübid
EPROM-püsimälud erinevad üksteisest nii füüsilise kesta kui ka mälumahu poolest. Samatüübilised püsimälud on valmistatud erinevate tootjate poolt ja on lugemise poolest ühilduvad, kuid programmeerimise protsessis on väikeseid erinevusi.
Enamikku EPROM-püsimälusid saab identifitseerida läbi kiibi programmaatori, funktsiooni "signature mode" abil, kui anda kahebaidise tunnuse lugemiseks 12 V pinge klemmile A9. Kiipide tunnused pole universaalsed, mistõttu võimaldab programmaator tundmatu tunnusega kiipidele ka tootja ja kiibitüübi käsitsi seadistamist.
EPROM-i tüüp | Aasta | Maht – bittides | Maht – baitides | Maht (hex) | Viimane aadress (hex) |
---|---|---|---|---|---|
1702, 1702A | 1971 | 2 kbit | 256 | 100 | FF |
2704 | 1975 | 4 kbit | 512 | 200 | 1FF |
2708 | 1975 | 8 kbit | 1 KB | 400 | 3FF |
2716, 27C16, TMS2716, 2516 | 1977 | 16 kbit | 2 kB | 800 | 7FF |
2732, 27C32, 2532 | 1979 | 32 kbit | 4 kB | 1000 | FFF |
2764, 27C64, 2564 | 64 kbit | 8 kB | 2000 | 1FFF | |
27128, 27C128 | 128 kbit | 16 kB | 4000 | 3FFF | |
27256, 27C256 | 256 kbit | 32 kB | 8000 | 7FFF | |
27512, 27C512 | 512 kbit | 64 kB | 10 000 | FFFF | |
27C010, 27C100 | 1 Mbit | 128 kB | 20 000 | 1FFFF | |
27C020 | 2 Mbit | 256 kB | 40 000 | 3FFFF | |
27C040, 27C400 | 4 Mbit | 512 kB | 80 000 | 7FFFF | |
27C080 | 8 Mbit | 1 MB | 100 000 | FFFFF | |
27C160 | 16 Mbit | 2 MB | 200 000 | 1FFFFF | |
27C320 | 32 Mbit | 4 MB | 400 000 | 3FFFFF |