Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
30. rida: 30. rida:
*Hüdrobioloogia ja kalanduse õppetool ([[Kalle Olli]])
*Hüdrobioloogia ja kalanduse õppetool ([[Kalle Olli]])
*Keskkonnakaitse ja maastikukorralduse õppetool ([[Kalev Sepp]])
*Keskkonnakaitse ja maastikukorralduse õppetool ([[Kalev Sepp]])
*Maastikuarhitektuuri õppetool
*Maastikuarhitektuuri õppetool ([[Simon Bell]])
*Mullateaduse õppetool
*Mullateaduse õppetool ([[Alar Astover]])
*Taimekasvatuse ja taimebioloogia õppetool
*Taimekasvatuse ja taimebioloogia õppetool ([[Ülo Niinemets]])
*Taimetervise õppetool
*Taimetervise õppetool ([[Marika Mänd]])


==Direktorid==
==Direktorid==

Redaktsioon: 6. märts 2018, kell 19:03

Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituut (PKI) on Eesti Maaülikooli instituut.

Instituut loodi 2005. aastal Zooloogia ja Botaanika Instituudile viie suure uurimisrühma (agronoomiateaduskond, Keskkonnakaitse instituut, Eksperimentaalbioloogia Instituut, Polli Aianduse Instituut ning Taimebiotehnoloogia Uurimiskeskus EVIKA) liitmise teel. Moodustunud instituut on Maaülikooli viiest instituudist suurim[viide?].

Teaduslik kaader

Instituudi tuuma moodustavad tipprühmad Eesti bioloogia varasematest juhtivatest instituutidest — Zooloogia ja Botaanika Instituudist ja Eksperimentaalbioloogia Instituudist. Instituudi juhtida on Keskkonnamuutustele kohanemise tippkeskus. Instituudis töötajaskonnas on ka mitmeid välisprofessoreid (Robert Bunce, Henri-Charles Dubourguier jt.).

Instituudi struktuur

Aastail 2005–2017 oli instituudil on 11 osakonda (nende juhatajad 2010):

Samuti kuuluvad instituudi juurde

Alates 2017. aastast muudustati osakondada asemele õppetoolid.

Direktorid

Välislingid