Kasematt: erinevus redaktsioonide vahel
toim-mall, vt arutelu |
Vikindasin ja tõstsin veidi inglise wikist infot/pilte juurde |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
[[File:Dubrovnik-muralles.jpg|right|thumb|Bokari kindluse kasematt, [[Dubrovnik]]]] |
|||
{{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2013}} |
|||
⚫ | '''Kasematt''' ([[saksa keel|saksa]] või [[vene keel]]est < [[prantsuse keel]]es ''casematte''; < [[itaalia keel]]es ''casamatta'' – ‘maa-alune võlvruum’; < [[kreeka keel]]es ''χάσμα'' – 'lõhe, kuristik'; ka 'suurtüki-õõne suue') on [[kindlusehitis]]e siseruum, millelt lastakse [[suurtükk]]e. Kasematt on hiljem hakanud tähistama ka sõjamasinate suurtükiruume. |
||
== Tähendusi == |
|||
⚫ | |||
=== Kindlusehitised === |
|||
1. – [[kindlusehitis]]e siseruum, mis oma tarinduselt on mõeldud iseseisvalt ja ilma lisaehitisteta vastu pidama tulistamisele ja pommitamisele. Kasematt ei ole funktsioonilt iseseisev ehitis, vaid see on varjend, mille peamine iseloomuomadus on oma ehituslaadist tulenev vastupanupanuvõime. |
|||
Kasematt oli algselt suurtükkide laskmiseks mõeldud võlvruum, mis on oma tarinduselt mõeldud iseseisvalt ja ilma lisaehitisteta vastu pidama tulistamisele ja pommitamisele. |
|||
⚫ | Peamiselt eristatakse aktiivseid (tulistamiseks mõeldud) kasematte ([[laskekasematt]]) ning passiivseid (inimeste ja loomade varjamiseks; toidu- ja sõjamoona vms hoidmiseks mõeldud) kasematte (nt [[laokasematt]]). Üldiselt liigitatakse viimaste hulka ka eriotstarbelised kasematid (ühendus- (mh ka [[potern]]), kaevu-, luure- jms kasematid). Eri otstarbeid võib kasemattides omavahel kombineerida; täpsemalt - kujult, mõõtmetelt ja otstarbelt eri ruume võib ühiselt kasemateerida. |
||
⚫ | Kasematt ei ole funktsioonilt iseseisev ehitis. Peamiselt eristatakse aktiivseid (tulistamiseks mõeldud) kasematte ([[laskekasematt]]) ning passiivseid (inimeste ja loomade varjamiseks; toidu- ja sõjamoona vms hoidmiseks mõeldud) kasematte (nt [[laokasematt]]). Üldiselt liigitatakse viimaste hulka ka eriotstarbelised kasematid (ühendus- (mh ka [[potern]]), kaevu-, luure- jms kasematid). Eri otstarbeid võib kasemattides omavahel kombineerida; täpsemalt - kujult, mõõtmetelt ja otstarbelt eri ruume võib ühiselt kasemateerida. |
||
Kasematil on ka tänapäeva [[fortifikatsioon]]is tähtis koht, ehkki oluliselt tähtsustub kindlusehitise paigaldamise ning vajadusel ka teisaldamise kiirus ja paindlikkus. |
Kasematil on ka tänapäeva [[fortifikatsioon]]is tähtis koht, ehkki oluliselt tähtsustub kindlusehitise paigaldamise ning vajadusel ka teisaldamise kiirus ja paindlikkus. |
||
== Sõjamasina osa == |
|||
2. – ka [[sõjalaev]]a, [[soomusrong]]i, [[tank]]i vms soomustatud [[suurtükk|suurtüki]]ruum. |
|||
[[File:CSSVirginia1862.2.ws.jpg|300px|thumb|right|Soomuslaev Virginia kasematt]] |
|||
[[Sõjalaev]]ade puhul on kasemattideks nimetatud soomustatud aurulaevade kindlustatud pardaid, hiljem suurtükiruume, mis paiknesid kummaski pardas. |
|||
[[File:Jagdtiger 1.jpg|thumb|right|[[Jagdtiger]], näitena kasemattsoomusest.]][[Tank]]ide puhul tähistab kasematt seda, kui suurtükk kinnitub otse kere külge, selle asemel et kinnituda pööratavale tornile. See lihtsustab projekteerimist, muudab masina kergemaks või lubab alternatiivina rohkem soomustust. Samas peab lahingus suurtüki suunamiseks kogu masinat pöörama, mis võib olla suur puudus lahingsituatsioonis. |
|||
Kasematid on ka [[soomusrong]]idel. |
|||
== Vaata ka == |
|||
* [[Bastion]] |
|||
* [[Suurtükitorn]] |
|||
* [[Punker]] |
|||
* [[Varjend]] |
|||
[[Kategooria:Militaarehitised]] |
[[Kategooria:Militaarehitised]] |
Redaktsioon: 5. märts 2018, kell 11:10
Kasematt (saksa või vene keelest < prantsuse keeles casematte; < itaalia keeles casamatta – ‘maa-alune võlvruum’; < kreeka keeles χάσμα – 'lõhe, kuristik'; ka 'suurtüki-õõne suue') on kindlusehitise siseruum, millelt lastakse suurtükke. Kasematt on hiljem hakanud tähistama ka sõjamasinate suurtükiruume.
Tähendusi
Kindlusehitised
Kasematt oli algselt suurtükkide laskmiseks mõeldud võlvruum, mis on oma tarinduselt mõeldud iseseisvalt ja ilma lisaehitisteta vastu pidama tulistamisele ja pommitamisele.
Kasematt ei ole funktsioonilt iseseisev ehitis. Peamiselt eristatakse aktiivseid (tulistamiseks mõeldud) kasematte (laskekasematt) ning passiivseid (inimeste ja loomade varjamiseks; toidu- ja sõjamoona vms hoidmiseks mõeldud) kasematte (nt laokasematt). Üldiselt liigitatakse viimaste hulka ka eriotstarbelised kasematid (ühendus- (mh ka potern), kaevu-, luure- jms kasematid). Eri otstarbeid võib kasemattides omavahel kombineerida; täpsemalt - kujult, mõõtmetelt ja otstarbelt eri ruume võib ühiselt kasemateerida.
Kasematil on ka tänapäeva fortifikatsioonis tähtis koht, ehkki oluliselt tähtsustub kindlusehitise paigaldamise ning vajadusel ka teisaldamise kiirus ja paindlikkus.
Sõjamasina osa
Sõjalaevade puhul on kasemattideks nimetatud soomustatud aurulaevade kindlustatud pardaid, hiljem suurtükiruume, mis paiknesid kummaski pardas.
Tankide puhul tähistab kasematt seda, kui suurtükk kinnitub otse kere külge, selle asemel et kinnituda pööratavale tornile. See lihtsustab projekteerimist, muudab masina kergemaks või lubab alternatiivina rohkem soomustust. Samas peab lahingus suurtüki suunamiseks kogu masinat pöörama, mis võib olla suur puudus lahingsituatsioonis.
Kasematid on ka soomusrongidel.