Piret Voolaid: erinevus redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
==Üldist ==
Piret Voolaid lõpetas 1996. aastal [[Tartu Ülikool]]i eesti ja võrdleva rahvaluule erialal, 2005. aastal kaitses Tartu Ülikoolis magistrikraadi (magistritöö “Eesti mõistatuste perifeerne aines: elektroonilised andmebaasid internetis”).{{lisa viide}}
 
Aastatel 2005–2011 õppis samas doktorantuuris. Doktoriväitekirjas “Eesti mõistatused kui pärimusliik muutuvas kultuurikontekstis” analüüsis ja mõtestas eesti mõistatusi kogu oma liigilises mitmekesisuses kui traditsioonidel põhinevat loomeprotsessi, mille sisulised tähendused ja tõlgendused on tugevalt seotud sotsiokultuurilise keskkonnaga. Töö põhifookuses on mõistatuste tänapäeval elujõulised allvormid (keerdküsimused, liitsõnamängud, lühendmõistatused, piltmõistatused jne), mis erinevad oma sisult ja vormilt oluliselt vanematest traditsioonilistest mõistatustest. Töös demonstreeritakse mõistatuste alaliikides toimunud muutusi ja näidatakse, kuidas ühiskondlik-kultuuriline (sh poliitiline, etniline, majanduslik ja tehnoloogiline) ümbrus mõjutab pidevalt mõistatuste žanri vormilist ja sisulist koostist.
1993. aastal asus tööle Teaduste Akadeemia Eesti Keele ja Kirjanduse Instituudi folkloristika osakonnas vanemlaborandina. Aastatel 2000–2005 oli Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonnas assistent, aastatel 2005–2012 samas teadur. Aastast 2013 töötab Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonnas vanemteaduri ametikohal, alates 2016. aasta aprillist Eesti-uuringute Tippkeskuse tegevjuhi ülesannetes.
 
Peamised uurimisteemad on folkloori lühivormid (mõistatuste liigiline mitmekesisus ja sotsiokultuurilised kontekstid, vanasõnade kaasaegsed kasutuskontekstid), laste- ja noortefolkloor kui ühiskondlike muutuste ja hoiakute indikaator, meediafolkloor, sh interneti sotsiaalmeedia ilmingud, multimodaalsed ja visuaalsed folkloorivormid (nt paröömiline grafiti, piltmõistatused, arvutimängud) kui nüüdisühiskonna sünkreetlised kultuurinähtused, spordifolkloor kui kogukonna sidustraditsioon.
ja hoiakute indikaator, meediafolkloor, sh interneti sotsiaalmeedia ilmingud, multimodaalsed ja visuaalsed folkloorivormid (nt paröömiline grafiti, piltmõistatused, arvutimängud) kui nüüdisühiskonna sünkreetlised kultuurinähtused, spordifolkloor kui kogukonna sidustraditsioon.
 
== Koostatud andmebaasid ==
Anonüümne kasutaja

Navigeerimismenüü