Tööstuslik pööre: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Artikkel ei tohi koosneda ainult pealkirjadest ja vigasest koodist --- Eemaldatud muudatus 4905838, mille tegi 194.204.33.31 (arutelu)
Märgis: Eemaldamine
bis
12. rida: 12. rida:


Masintootmine suurendas oluliselt kaupade tootmist. Ühiskonnas pidi aga olema vajadus selliste kaupade ostmiseks. Nii hakkas turg tootmist üha enam mõjutama. Kui mingi kauba järele puudus nõudlus, osutus selle edasi tootmine mõttetuks. Samal ajal kujunes tootjate vahel konkurents. See sundis ühesuguseid kaupu tootvaid ettevõtjaid oma toodete kvaliteeti parandama ja hoidma hinda ostjatele vastuvõetavana. Lisaks oli vaja piisavalt toorainet, millest kaupu valmistada.
Masintootmine suurendas oluliselt kaupade tootmist. Ühiskonnas pidi aga olema vajadus selliste kaupade ostmiseks. Nii hakkas turg tootmist üha enam mõjutama. Kui mingi kauba järele puudus nõudlus, osutus selle edasi tootmine mõttetuks. Samal ajal kujunes tootjate vahel konkurents. See sundis ühesuguseid kaupu tootvaid ettevõtjaid oma toodete kvaliteeti parandama ja hoidma hinda ostjatele vastuvõetavana. Lisaks oli vaja piisavalt toorainet, millest kaupu valmistada.

== Olulised tehnoloogilised arengud ==

=== Tekstiili tootmine ===

=== Raua tööstus ===

=== Aurujõud ===

=== Kemikaalid ===

=== Tsement ===

=== Klaaside valmistamine ===

=== Gaasvalgustus ===

=== Paberi töötlus ===

=== Põllumajandus ===

=== Kaevandus ===

=== Transport ===

==== Kanalid ja täiustatud veeteed ====

==== Teed ====

==== Raudteed ====

== Sotsiaalsed mõjud ==

=== Tehasesüsteem ===

=== Elatustase ===

==== Toit ja toitumine ====

==== Eluase ====

==== Sanitaartööd ====

==== Veevarustus ====

==== Kirjaoskuse suurenemine ====

=== Riietus ja tarbekaubad ===

=== Rahvastiku kasv ===

=== Urbaniseerumine ===

=== Mõju naistele ja pereelule ===

=== Töötingimused ===

==== Sotsiaalne struktuur ja töötingimused ====

==== Tehased ja linnastumine ====

==== Lapstööjõud ====

==== Vastuhakud ====

==== Käsitöö taandumine Indias, Hiinas jne ====

==== Mõju puuvillatootmisele ning orjuse laienemisele ====

==== Mõju keskkonnale ====

== Industrialiseerumine väljaspool Ühendkuningriiki ==

=== Kontinentaalne Euroopa ===

==== Belgia ====

==== Prantsusmaa ====

==== Saksamaa ====

==== Skandinaavia ====

==== Venemaa ====

===== Eesti =====

=== Ameerika Ühendriigid ===

=== Jaapan ===


== Teine tööstusrevolutsioon ==
== Teine tööstusrevolutsioon ==
{{vaata|Teine tööstusrevolutsioon}}
{{vaata|Teine tööstusrevolutsioon}}

== Põhjused ==

=== Euroopa põhjused ===

=== Briti põhjused ===

=== Teadmiste siire ===

==== Protestantlik tööeetika ====

== Romantismi vastasleer ==


==Vaata ka==
==Vaata ka==

Redaktsioon: 7. veebruar 2018, kell 12:41

Vabrikud Saksimaal Chemnitzis
Euroopa koloniaalimpeeriumid tööstusrevolutsiooni alguses
Kunstnik William Bell Scotti maal "Raud ja süsi" (1855-60)
Iiri kunstnik John O'Connori maal "Ludgate, õhtu" (1887), mis kujutab Londonit kui tööstusrevolutsiooni südant

Tööstuslik pööre ehk tööstusrevolutsioon oli uusaja periood 18. sajandi lõpus ja 19. sajandil, mil toimusid suured industriaalselt progresseeruvad muudatused põllumajanduses, tootmises, kaevandamises ja transpordis, mis kõik mõjutasid ühiskonna sotsiaal-majanduslikku ja kultuurilist olukorda. Pööre sai alguse valgustusajastu järgsest imperiaalsest Suurbritanniast, levis sealt mujale Euroopasse ja Põhja-Ameerikasse ning lõpuks üle terve maailma.

18. sajandil hakkas seni valitsenud manufaktuurne tootmine asenduma vabrikutootmisega. Esmalt toimus see Suurbritannia tekstiilitööstuses. Järjest rohkem kasutati inimese tööjõu asemel masinaid. Uute masinate leiutamine ning nende rakendamine vabrikutes ongi tööstusliku pöörde peamine tunnus. Samas oli oluliseks vesirataste asemel uudse energiaallikana ka auru kasutusele võtmine praktilise aurumasina kommertsliku tootmise läbi.

Uute masinate loomine, tootmine ja kasutuselevõtmine nõudis raha ja inimesi, kes masinatega töötaksid. Esialgne kapital, mida Suurbritannias vajati uuenduste tegemiseks, saadi peamiselt orjakaubandusest ja suhkruroo kultiveerimisest Kariibi mere saartel. Esimesed vabrikud rajati 18. sajandi alguspoolel, kuid nende edasisele arengule andis hoo sisse 1850. alanud uute tarastamisaktide vastuvõtmine ja 1855. seaduse alusel 1861. aastal alanud kanalite ehitamise buum. Masinate kasutusele võtmine, ka põllumajanduses, vabastas aga hulgaliselt inimesi, kes leidsid rakendust uutes vabrikutes. Nemad muutusid palgatöölisteks.

Masintootmine suurendas oluliselt kaupade tootmist. Ühiskonnas pidi aga olema vajadus selliste kaupade ostmiseks. Nii hakkas turg tootmist üha enam mõjutama. Kui mingi kauba järele puudus nõudlus, osutus selle edasi tootmine mõttetuks. Samal ajal kujunes tootjate vahel konkurents. See sundis ühesuguseid kaupu tootvaid ettevõtjaid oma toodete kvaliteeti parandama ja hoidma hinda ostjatele vastuvõetavana. Lisaks oli vaja piisavalt toorainet, millest kaupu valmistada.

Teine tööstusrevolutsioon

 Pikemalt artiklis Teine tööstusrevolutsioon

Vaata ka