Tähis: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 27. jaanuar 2018, kell 00:36

See on täpsustuslehekülg. Vajaduse korral muuda palun siia suunaval leheküljel lingi sihtkoht täpseks.

Tähis võib tähendada järgmist:

Tähis on millegi asukohta märkiv ese, kujutis, kujund või muu märk.
Tähis on mõistet, suurust vms märkiv kokkuleppeline graafiline märk (nt kujund, täht, tähekombinatsioon)
Tähis on sama mis sümbol või märk
Tähis on eraldusmärk, nt kaubamärk
Tähised, 1948-1950 Suurbritannias ilmunud väliseesti ajakiri
Tähised, 1945 Saksamaal ilmunud väliseesti ajakiri
Tähised, 1932 Eestis ilmunud ajaleht
T.Tähised, 1989-2010 Eestis ilmunud ajakiri

Kasutatud kirjandus

EKSS

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 {{täpsustus}}
-'''Tähis (verstapost; milestone)''' on kindel ajahetk, millega mõõdetakse projekti protsessi liikumist kindla eesmärgi suunas. Tähis peab tähistama, mida me tahame saavutada just selleks teatud hetkeks. Tähis märgitakse alati koos kuupäevaga, et saaks jälgida, kas protsess on kulgenud plaanitult. <ref name=":0">{{Netiviide|Autor=Elizabeth Harrin|URL=https://www.thebalance.com/what-is-a-project-milestone-3990338|Pealkiri=Learn what a project milestone is|Väljaanne=|Aeg=13.10.2017|Kasutatud=}}</ref>
+'''Tähis''' võib tähendada järgmist:
-'''Millal kasutada?'''
+*Tähis on millegi asukohta märkiv ese, kujutis, kujund või muu [[märk]].
+*Tähis on mõistet, suurust vms märkiv kokkuleppeline graafiline märk (nt [[kujund]], [[täht]], tähekombinatsioon)
-Tähist kasutatakse, kui tahetakse märkida näiteks:
+*Tähis on sama mis [[sümbol]] või [[märk]]
+*Tähis on eraldusmärk, nt [[kaubamärk]]
-·       Teatud faasi algust
+*[[Tähised (ajakiri, 1948)|Tähised]], 1948-1950 Suurbritannias ilmunud väliseesti ajakiri
+*[[Tähised (ajakiri, 1945)|Tähised]], 1945 Saksamaal ilmunud väliseesti ajakiri
-·       Teatud faasi lõppu
+*[[Tähised (ajaleht)|Tähised]], 1932 Eestis ilmunud ajaleht
+*[[T.Tähised]], 1989-2010 Eestis ilmunud ajakiri
-·       Näidata, millal võetakse vastu suuremad otsused.
-Projektijuhtimisel saab kasutada tähiseid ka teiste kaasosalistega suhtlemisel seoses protsessi kulgemisega, kuna tähis esindab miinimum kontrollpunkte terve protsessis. Tähised peaksid olema kirjeldatud piisavalt hästi, et kui koosolekul näidata, kaugel projektiga ollakse ja mis tehtud on, siis peaks neid punkte lahti seletama. Kui projekt on pikk ning sellel väga palju verstaposte, siis kasutatakse koosolekutel ainult „valmis“ märgitud tähiseid. <ref name=":0" />
-'''Kuidas nimetada?'''
-Tähisel peab olema kindel kirjeldus/nimi, mis protsessis tähistatud aja hetkel tehtud olema peab, et töötajad ning samuti ka projektis mitte osalejad vajadusel mõistaksid, kaugel projektiga ollakse või mida on vaja teatud hetkeks saavutada.
-Tihti aetakse tähist ülesandega segamini. Tähis ei ole ülesanne ning seda ei saa ka ülesandena märkida. (Näide: ''„Leping sõlmitud, alustame teise faasiga.“'' ''Ülesanne'')
-Tähis märgib ajahetke, mida ta sel hetkel esindab:
-·       Teise faasi lõpp
-·       Leping sõlmitud
-·       Meeskonna koosolek
-Kui projektis on vähe verstaposte, siis võib neid ka märkida endale sobilike ja arusaadavate märkidena (M1, M2, M3), aga kui tähiseid on palju, siis oleks taoline märkimine väga segadust tekitav ning protsessi jälgimine raskendatud.<ref name=":0" />
-'''Miks kasutada?'''
-Tähiste kasutamine pole projektis kohustuslik tegevus/osa, kuid seda tehakse töö lihtsustamiseks. Tähised muudavad protsessi jälgimise lihtsamaks ning loogilisemaks.
-Projektijuhtimisel saab kasutada tähiseid ka teiste kaasosalistega suhtlemisel seoses protsessi kulgemisega, kuna tähis esindab miinimum kontrollpunkte terve protsessis. Tähised peaksid olema kirjeldatud piisavalt hästi, et kui koosolekul näidata, kaugel projektiga ollakse ja mis tehtud on, siis peaks neid punkte lahti seletama. <ref name=":0" />
 ==Kasutatud kirjandus==