Pilv: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 25. detsember 2017, kell 19:40

See artikkel räägib loodusnähtusest; Aristophanese komöödia kohta vaata artiklit Pilved (Aristophanes).

Pilv on atmosfääris veeauru kondenseerumisel tekkinud hõljuvate väga väikeste veetilkade või jääkristallide nähtav kogum.

Pilvede teke

Päiksepaistelise ilmaga tekitavad maapinna kohal selle ebaühtlase soojenemise tõttu tõusvad õhuvoolud. Soojem ja niiskem õhk jaheneb tõustes adiabaatiliselt (1° C/100 meetri kohta) ning kui tõusva õhu temperatuur on langenud sedavõrd, et selles olev niikus hakkab kondenseeruma (tõusev õhuhulk jõudis küllastuspiirini), siis hakkab tekkima nähtav pilv.

Kihtpilved tekivad ka õhumasside advektiivsel liikumisel. Soe õhk kerkib jaheda õhu kohale ning hakkab seal jahenema.

Tavaliselt tekivad pilved troposfääris.

Pilvede liigitus

Fail:Clouds Atlas2.png

Pilvede liigitus

Näsalised ehk mullilised kihtrünkpilved (*Stratocumulus mammatus*).

Tänapäeval kasutatakse enim morfoloogilist klassifikatsiooni, mille pakkus 1802. aasta lõpus või 1803. aasta alguses välja amatöörmeteoroloog Luke Howard. See sarnaneb Linné binaarse nomenklatuuriga.^[1]

Algselt jaotati pilved neljaks grupiks (modifikatsiooniks), mida tänapäeval nimetatakse klassideks. Neli algset gruppi olid rünkpilved (Cumulus), kihtpilved (Stratus), kiudpilved (Cirrus) ning sajupilved (Nimbus); neist viimast enam eraldi klassiks ei loeta.

Nüüdisajal liigitatakse pilved nende moodustumise, välimuse ja aluse kõrguse järgi kaheks kategooriaks (kihilised ja konvektiivsed pilved), neljaks klassiks (alumised, keskmised ja kõrged pilved ning konvektiivse (vertikaalse) arenguga pilved) ja kümneks põhiliigiks.^[1]

20–25 km kõrgusel tekivad mõnikord pärlmutterpilved ja 70–80 km kõrgusel helkivad ööpilved.

Kategooria: kihilised pilved
- Klass: alumise korruse pilved
  - St – kihtpilved (Stratus)
- Klass: keskmise korruse pilved
  - Ac – kõrgrünkpilved (Altocumulus)
  - As – kõrgkihtpilved (Altostratus)
  - Ns – kihtsajupilved (Nimbostratus) (Vananenud klassifikatsiooni järgi kuuluvad need alumiste pilvede klassi.^[2])
- Klass: kõrged pilved ehk ülemise korruse pilved
  - Ci – kiudpilved (Cirrus)
  - Cc – kiudrünkpilved (Cirrocumulus)
  - Cs – kiudkihtpilved (Cirrostratus)
Kategooria: konvektiivsed pilved
- Klass: konvektiivsed ehk vertikaalarengu pilved
  - Cu – rünkpilved (Cumulus)
  - Cb – rünksajupilved ehk äikesepilved (Cumulonimbus)
  - Sc – kihtrünkpilved (Stratocumulus, vananenud klassifikatsiooni järgi kuuluvad need alumiste pilvede klassi^[2])

Pilvede põhiliigid jaotatakse alaliikideks ja vormideks.

Vaata ka

Polaarsed stratosfääripilved

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega klassifikatsioon on ilma tekstita.
↑ ^2,0 ^2,1 Pilvide kool ENHI kodulehel

Välislingid

Pildigalerii pilvedest
Pilvede kool EMHI kodulehel
Ilm ja inimesed Jüri Kameniku blogi
Pilvejaht, ilm.ee – pilvede pildistamine Eestis

[klassifikatsioon-1] 1,0 ^1,1 Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega klassifikatsioon on ilma tekstita.

[kool-2] 2,0 ^2,1 Pilvide kool ENHI kodulehel

[1]

[2]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 {{See artikkel|räägib loodusnähtusest; Aristophanese komöödia kohta vaata artiklit [[Pilved (Aristophanes)]].}}
-[[Pilt:Wolkenstockwerke.png|pisi|Pilvede liigid]]
+[[Pilt:Img20050526 0007 at tannheim cumulus.jpg|pisi|Pilv]]
-'''Pilv''' on [[veeaur]]u [[kondenseerumine|kondenseerumisel]] tekkinud hõljuvate [[vesi|veetilkade]] või [[jää]]kristallide nähtav kogum.
+'''Pilv''' on [[atmosfäär]]is [[veeaur]]u [[kondenseerumine|kondenseerumisel]] tekkinud hõljuvate väga väikeste [[vesi|veetilkade]] või [[jää]]kristallide nähtav kogum.
 == Pilvede teke ==
+Päiksepaistelise [[ilm]]aga tekitavad maapinna kohal selle ebaühtlase soojenemise tõttu tõusvad õhuvoolud. Soojem ja niiskem õhk jaheneb tõustes [[adiabaat]]iliselt (1° C/100 meetri kohta) ning kui tõusva õhu temperatuur on langenud sedavõrd, et selles olev niikus hakkab kondenseeruma (tõusev õhuhulk jõudis küllastuspiirini), siis hakkab tekkima nähtav pilv.
-Päiksepaistelise [[ilm]]aga tekitavad maapinnalt tõusev [[soojus]] ja [[veeaur|niiskus]] sooja ja niiske õhu tõusvaid voole. Kui soe ja niiske õhk jõuab jahedama õhu vööndisse, siis hakkab vee[[aur]] [[kondenseerumine|kondenseeruma]] ja tekitab pilve.
-Teistsugused pilved tekivad siis, kui soe ja niiske õhu [[front]] kohtub külma õhumassiga. Soe õhk kerkib jaheda õhu kohale ning hakkab seal jahenema. Kahe teineteisest radikaalselt erineva õhumassi piiril võivad tekkida katkematud pilveribad.
+Kihtpilved tekivad ka õhumasside advektiivsel liikumisel. Soe õhk kerkib jaheda õhu kohale ning hakkab seal jahenema.
-Pilv võib tekkida ka siis, kui niiske õhk tõuseb ja jahtub, ületades [[küngas|künkaid]] või [[mägi|mägesid]].
 Tavaliselt tekivad pilved [[troposfäär]]is.
-==Pilvede liigid==
+==Pilvede liigitus==
+[[Pilt:Clouds Atlas2.png|pisi|500 px|Pilvede liigitus]]
 [[Pilt:Mammatus-pilv.jpg|pisi|Näsalised ehk mullilised kihtrünkpilved (''[[Stratocumulus mammatus]]'').]]
-Pilvede klassifikatsiooni aluseks võib võtta pilvede tekkimise ning arenemise protsessid ([[genees|geneetiline]] klassifikatsioon), pilveelementide suuruse jt karakteristikud (mikrofüüsikaline klassifikatsioon) või pilvede välimuse ([[Morfoloogia (täpsustus)|morfoloogiline]] klassifikatsioon).<ref name="klassifikatsioon">[http://www.ilm.ee/?46330 Pilvede klassifikatsioon] ilm.ee kodulehel</ref>
 Tänapäeval kasutatakse enim morfoloogilist klassifikatsiooni, mille pakkus [[1802]]. aasta lõpus või [[1803]]. aasta alguses välja amatöörmeteoroloog [[Luke Howard]]. See sarnaneb [[Karl Linné|Linné]] binaarse nomenklatuuriga.<ref name="klassifikatsioon"/>
@@ 26. rida: / 25. rida: @@
 –25 km kõrgusel tekivad mõnikord [[pärlmutterpilved]] ja 70–80 km kõrgusel [[helkivad ööpilved]].
 [[Pilt:Beautiful clouds.JPG|pisi|''[[Undulatus asperatus]]'' – uus pilvede tüüp Eestimaa taevas]]
-[[File:Pilvetüüpide tutvustamine Tartu tähetorni juures Toomemäel Tartu hansapäevadel, 20. juuli 2012.JPG|thumb|Pilvetüüpide tutvustus Tartu hansapäevade Teaduslinnas, juuli 2012.]]
 *Kategooria: kihilised pilved
-**Klass: alumised pilved
+**Klass: alumise korruse pilved
 ***St – [[kihtpilved]] (''Stratus'')
-**Klass: keskmised pilved
+**Klass: keskmise korruse pilved
 ***Ac – [[kõrgrünkpilved]] (''Altocumulus'')
 ***As – [[kõrgkihtpilved]] (''Altostratus'')
 ***Ns – [[kihtsajupilved]] (''Nimbostratus'') (Vananenud klassifikatsiooni järgi kuuluvad need alumiste pilvede klassi.<ref name="kool">[http://www.emhi.ee/?ide=29,720,868 Pilvide kool] ENHI kodulehel</ref>)
-**Klass: kõrged pilved ehk ülemised pilved
+**Klass: kõrged pilved ehk ülemise korruse pilved
 ***Ci – [[kiudpilved]] (''Cirrus'')
 ***Cc – [[kiudrünkpilved]] (''Cirrocumulus'')
 ***Cs – [[kiudkihtpilved]] (''Cirrostratus'')
 *Kategooria: konvektiivsed pilved
-**Klass: konvektiivse (vertikaalse) arenguga pilved
+**Klass: konvektiivsed ehk vertikaalarengu pilved
 ***Cu – [[rünkpilved]] (''Cumulus'')
 ***Cb – [[rünksajupilved]] ehk äikesepilved (''Cumulonimbus'')

v r Pilvede liigid
Keskatmosfääripilved	Polaarsed stratosfääripilved · Helkivad ööpilved
Ülemised pilved	Kiudpilved · Kiudrünkpilved · Kiudkihtpilved
Keskmised pilved	Kõrgrünkpilved · Kõrgkihtpilved · Kihtsajupilved
Alumised pilved	Kihtpilved · Kihtrünkpilved
Konvektsioonipilved	Rünkpilved · Rünksajupilved · Kihtrünkpilved