Muna (toiduaine): erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
[[Fail:Three chicken eggs.jpg|pisi|Kanamunad]] |
|||
{{vikinda}}{{keeletoimeta}} |
|||
'''Muna''' on hinnatud ning laialt lasutatav toiduaine. |
|||
Erinevate liikide poolt munetud mune on inimkonna poolt söödud juba tuhandeid aastaid. Väga populaarsed valikud on kana, part, hirv ja kalamari, aga munadest on inimesed tarvitanud kõige rohkem kanamuna, mis on tavaliselt viljastamata. [https://en.wikipedia.org/wiki/Egg_(food)] |
|||
Reeglina mõistetakse muna all viljastamata kodukana muna, kuid levinud on ka [[Koduhani|hane]]-, [[Kodupart|pardi]]- ja [[Vutt|vutimunad]] ning eksootilisematest lindudest [[Jaanalind|jaanalinnu]] munade söömine. Muna koosneb kaitsvast munakoorest, albumiinist (munavalge) ja munakollasest, mis on ümbritsetud mitmete õhukeste membraanidega. Munades on palju [[Valgud|proteiini]] ja [[B4-vitamiin|B<sub>4</sub>-vitamiin]]<nowiki/>i, mistõttu on see heade dieetiliste väärtustega. |
|||
==Muna koostis== |
|||
Lindude ja roomajate muna koosneb kaitsvast munakoorest, albumiinist (munavalge) ja munakollasest, mis on ümbritsetud mitmete õhukeste membraanidega. [https://en.wikipedia.org/wiki/Egg_(food)] |
|||
==Toitained== |
|||
Munades on palju proteiini ja B<sub>4</sub>-vitamiini, mistõttu on see heade dieetiliste väärtustega. [https://en.wikipedia.org/wiki/Egg_(food)] |
|||
==Kasutusalad== |
==Kasutusalad== |
||
Pardi- ja hanemune ja ka väiksemate liikide (näiteks vuti) mune kasutatakse gurmeetoitudes lääneriikides. Suur osa Ida-Aasiast (näiteks Hiina ja Vietnam) kasutab mune igapäevatoiduks. Suurte lindude mune kasutatakse haruldaste toitude valmistamisel. Inglismaal ja Skandinaavia maades, eriti Norras, on kajakamunad delikatesstoit. |
Kanamune kasutatakse paljudes roogades, ka mitmetes küpsetistes. Levinumad valmistamisviisid on praadimine, keetmine ja marineerimine. Neid saab süüa ka toorelt, kuigi seda ei soovitata [[Salmonelloos|salmonelloosi]]<nowiki/>ohu tõttu. Pardi- ja hanemune ja ka väiksemate liikide (näiteks vuti) mune kasutatakse gurmeetoitudes lääneriikides. Suur osa Ida-Aasiast (näiteks [[Hiina]] ja [[Vietnam]]) kasutab mune igapäevatoiduks. Suurte lindude mune kasutatakse haruldaste toitude valmistamisel. [[Inglismaa|Inglismaal]] ja [[Skandinaavia]] maades, eriti [[Norra|Norras]], on kajakamunad delikatesstoit. |
||
[[Fail:Ostrich, Emu, Duck Eggs.JPG|pisi|Jaanalinnu, emu ja pardimunad |
|||
Kanamune kasutatakse paljudes roogades, ka mitmetes küpsetistes. Levinumad valmistamisviisid on praadimine, keetmine ja marineerimine. Neid saab süüa ka toorelt, kuigi seda ei soovitata inimestele, kes on eriti vastuvõtlikud salmonelloosile. [https://en.wikipedia.org/wiki/Egg_(food)] |
|||
]] |
|||
==Tootmine== |
==Tootmine== |
||
2010. aasta andmetel oli maailmas 19,5 miljardit kana ja võib öelda, et praeguseks toodab iga kana aastas umbes 300 muna. [http://www.progressive-economy.org] |
2010. aasta andmetel oli maailmas 19,5 miljardit kana ja võib öelda, et praeguseks toodab iga kana aastas umbes 300 muna. [http://www.progressive-economy.org] |
||
== |
==Allikas== |
||
* https://en.wikipedia.org/wiki/Egg_(food) |
* https://en.wikipedia.org/wiki/Egg_(food) |
||
Redaktsioon: 28. november 2017, kell 13:09
Muna on hinnatud ning laialt lasutatav toiduaine.
Reeglina mõistetakse muna all viljastamata kodukana muna, kuid levinud on ka hane-, pardi- ja vutimunad ning eksootilisematest lindudest jaanalinnu munade söömine. Muna koosneb kaitsvast munakoorest, albumiinist (munavalge) ja munakollasest, mis on ümbritsetud mitmete õhukeste membraanidega. Munades on palju proteiini ja B4-vitamiini, mistõttu on see heade dieetiliste väärtustega.
Kasutusalad
Kanamune kasutatakse paljudes roogades, ka mitmetes küpsetistes. Levinumad valmistamisviisid on praadimine, keetmine ja marineerimine. Neid saab süüa ka toorelt, kuigi seda ei soovitata salmonelloosiohu tõttu. Pardi- ja hanemune ja ka väiksemate liikide (näiteks vuti) mune kasutatakse gurmeetoitudes lääneriikides. Suur osa Ida-Aasiast (näiteks Hiina ja Vietnam) kasutab mune igapäevatoiduks. Suurte lindude mune kasutatakse haruldaste toitude valmistamisel. Inglismaal ja Skandinaavia maades, eriti Norras, on kajakamunad delikatesstoit.
Tootmine
2010. aasta andmetel oli maailmas 19,5 miljardit kana ja võib öelda, et praeguseks toodab iga kana aastas umbes 300 muna. [1]