Kanalised: erinevus redaktsioonide vahel

Kanalised; Fossiilide leiud: Eotseen-Holotseen
	; Mikaadofaasan Tallinna loomaaias
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Keelikloomad Chordata;
Klass	Linnud Aves;
Alamklass	Nüüdislinnud Neornithes;
Infraklass	Uuduslõugsed Neognathae;
Ülemselts	Galloanserae;
Selts	Kanalised Galliformes; Temminck, 1820
Sugukonnad
	Rihukanalased Megapodiidae; Hokolased Cracidae; Ülemsugukond Phasianoidea Selvavutlased Odontophoridae; Pärlkanalased Numididae; Faasanlased Phasianidae; ;
Sünonüümid
	Gallimorphae

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 22. november 2017, kell 16:50

Kanalised (Galliformes) on ülemaailmse levikuga jässaka kehaehitusega lindude selts.

Enamik seltsi kuuluvatest lindudest on kosmopoliitse levikuga jahi- või kodulinnud. Väikseim neist on ida-sinivutt, suurim metskalkun. Kanaliste 290 liigist 111 kuulub IUCNi ohustatud liikide punasesse nimekirja.

Kirjeldus

Kanalised on tüsedad, väikse pea ja enamasti suurte laiade tiibadega linnud. Ehkki enamik suudab madalat ja kiiresti lennata, elab enamus maapinnal. Kanalistel on tugevad jalad, mis võimaldavad kiiresti joosta. Maapinnal elavate kanaliste pojad sibavad juba varsti pärast koorumist. Kuna nad on paljude kiskjade lemmiksaak, on nende värvus küllaltki tuhm. Erandiks on kireva sulestikuga isafaasanid. Enamasti on kõigil selle seltsi lindudel jäigad suled ning hästi arenenud lisarood (välja arvatud tuttkanal. Suled vahetuvad järk-järgult: linnud ei kaota lennuvõimet, ehkki nende liikumisaktiivsus kahaneb märgatavalt. Nokk on lühike, tugev ja veidi konksja tipuga. Ülanoka servad ulatuvad üle alanoka servade. Pugu on suur, lihasmagu tugevasti arenenud.

Eluviis ja elupaigad

Kanalised elavad väga mitmesugustes biotoopides – metsades, põldudel, rohtlates. Nad elutsevad maapinnal ja enamik on paigalinnud. Kanalised on pesahülgajad.

Kanaliste puhul kehtib suguline dimorfism (sugupoolte erinemine). Enamik kanalisi on polügaamsed, ei moodusta püsivamaid paare ning isased ei kanna järglaste eest hoolt. Vaid mõned liigid on monogaamsed ja moodustavad kindlamaid paare. Sel juhul kasvatavad poegi mõlemad vanalinnud. Polügaamsetel liikidel esineb paaritumisperioodil vaatemängulisi rühmamänge. Mängude eesmärk on võita emaste tähelepanu, isaslinnud võtavad selle nimel erinevaid poose, häälitsevad ja võitlevad.

Toitumine

Kanalised toituvad taimedest ja putukatest. Paljud kanalised, eriti nurmkana, hävitavad põllukultuuride kahjureid.

Väljasurnud sugukonnad

Sugukond Paraortygidae †
Sugukond Quercymegapodiidae †
Sugukond Sylviornithidae †
Sugukond Gallinuloididae †

@@ 26. rida: / 26. rida: @@
 | sünonüümid = Gallimorphae
 }}
-'''Kanalised''' (''Galliformes'') on ülemaailmse levikuga jässaka kehaehitusega [[Linnud|lindude]] [[Selts (bioloogia)| selts]].
+'''Kanalised''' (''Galliformes'') on ülemaailmse levikuga jässaka kehaehitusega [[Linnud|lindude]][[Selts (bioloogia)| selts]].
-Enamik seltsi kuuluvatest lindudest on kosmopoliitse levikuga jahi- või kodulinnud. Väikseim neist on [[ida-sinivutt]], suurim [[metskalkun]]. Kanaliste 290-st liigist 111 kuuluvad [[IUCN]]i ohustatud liikide punasesse nimekirja.
+Enamik seltsi kuuluvatest lindudest on kosmopoliitse levikuga jahi- või kodulinnud. Väikseim neist on [[ida-sinivutt]], suurim [[metskalkun]]. Kanaliste 290 liigist 111 kuulub [[IUCN]]i ohustatud liikide punasesse nimekirja.
 == Kirjeldus ==
@@ 38. rida: / 38. rida: @@
 Kanalised elavad väga mitmesugustes [[biotoop]]ides – [[mets]]ades, [[põld]]udel, [[rohtla]]tes. Nad elutsevad maapinnal ja enamik on paigalinnud. Kanalised on pesahülgajad.
-Kanaliste puhul kehtib [[suguline dimorfism]] (sugupoolte erinemine). Enamik kanalisi on [[polügaamia|polügaamsed]], ei moodusta püsivamaid paare ning isased ei kanna järglaste eest hoolt. Vaid mõned liigid on [[monogaamia|monogaamsed]] ja moodustavad kindlamaid paare. Sel juhul kasvatavad poegi mõlemad vanalinnud. Polügaamsete liikidel esineb paaritumisperioodil  vaatemängulisi rühmamänge. Mängude eesmärk on võita emaste tähelepanu, isalinnud võtavad selle nimel erinevaid poose, häälitsevad ja võitlevad.
+Kanaliste puhul kehtib [[suguline dimorfism]] (sugupoolte erinemine). Enamik kanalisi on [[polügaamia|polügaamsed]], ei moodusta püsivamaid paare ning isased ei kanna järglaste eest hoolt. Vaid mõned liigid on [[monogaamia|monogaamsed]] ja moodustavad kindlamaid paare. Sel juhul kasvatavad poegi mõlemad vanalinnud. Polügaamsetel liikidel esineb paaritumisperioodil vaatemängulisi rühmamänge. Mängude eesmärk on võita emaste tähelepanu, isaslinnud võtavad selle nimel erinevaid poose, häälitsevad ja võitlevad.
 == Toitumine ==
-Kanalised toituvad taimedest ning putukatest. Paljud kanalised, eriti [[nurmkana]], hävitavad põllukultuuride kahjustajaid.
+Kanalised toituvad taimedest ja putukatest. Paljud kanalised, eriti [[nurmkana]], hävitavad põllukultuuride kahjureid.
 ==Väljasurnud sugukonnad ==