Selvavutlased

Selvavutlased
Kalifornia tuttvutt, Callipepla californica
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Keelikloomad Chordata
Klass	Linnud Aves
Alamklass	Nüüdislinnud Neornithes
Ülemselts	Galloanserae
Selts	Kanalised Galliformes
Sugukond	Selvavutlased Odontophoridae Gould, 1844
Perekonnad
Dendrortyx Oreortyx Callipepla Philortyx Colinus Odontophorus Dactylortyx Cyrtonyx Rhynchortyx Ptilopachus

Selvavutlased (Odontophoridae) on väikest kasvu vutisarnased linnud kanaliste (Galliformes) seltsist. Sugukond on levinud Kanadast Brasiiliani. Lisaks on kaks liiki – kalifornia tuttvutt ja nurmvutt – introdutseeritud Uus-Meremaale. Sugukonda kuuluvad ka Aafrikas levinud rahnukana ja uganda frankoliin. Selvavutlased on levinud erinevates elupaikades vihmametsadest kõrbeteni. Mõned liigid on võimelised asustama ka külma kliimaga alasid. Kokku on selvavutlaseid 34 liiki, mis jaotuvad 10 perekonna vahel.

Kirjeldus

Selvavutlased on lühikeste tiibade, kaela ja sabaga kanalised (va perekond Dendrortyx, kelle esindajad on pikasabalised). Nokk on lühike, kergelt kaardus ja saagjaservaline. Jalad on lühikesed, kuid tugevad ja kannusteta. Selvavutlased pigem jooksevad kui lendavad ning ohu eest põgenevad samuti joostes või end peites, lendamist kasutavad viimase võimalusena. Hundsulestik varieerub tuhmist värvikirevani, mitmetel liikidel on peas tanud või erksad suled. Suguline dimorfism avaldub isaste heledama sulestikuna.

Käitumine ja ökoloogia

Selvavutlased on arad päevalinnud ja enamuse elust veedavad maapinnal ringi liikudes. Ka puudel magavad selvavutid toituvad üksnes maapinnal olles. Nad on toitumiselt generalistid, süües nii putukaid, seemneid, rohtu kui taimede mugulaid. Kõrbetes elavad selvavutid on eelkõige seemnetoidulised.

Enamik teadmisi paljunemisbioloogia kohta pärineb Põhja-Ameerika liikidelt, kuna nad on rohkem uuritud kui neotroopika liigid. Sugukonna esindajad on valdavalt mongaamsed, pesa ehitatakse maapinnale. Kurna suurus on 3–15 muna, jäädes enamikul liikidest 10–15 vahele. Haudevältus on olenevalt liigist 16–30 päeva. Tibud on pesahülgajad: lahkuvad pesast kohe pärast kuivamist ning ühinevad pererühmaga.

Kalifornia tuttvutt ja nurmvutt on tähtsad jahilinnud, nende liikide asurkonda on jahinduse eesmärgil ka laiendatud ning nad pole ohustatud liikide seas. Lisaks kasvatatakse neid jahilindudena. Mõned liigid on inimtegevuse tõttu ohustatud, näiteks Mehhikos levinud hallkurk-händvutt, keda ohustab elupaikade vähenemine ja illegaalne küttimine.