Kõrghoone: erinevus redaktsioonide vahel
+ pilt |
veel veidi tõlget inglisvikist |
||
| 2. rida: | 2. rida: | ||
'''Kõrghoone''' on kõrge, rohkete korrustega [[hoone]]. |
'''Kõrghoone''' on kõrge, rohkete korrustega [[hoone]]. |
||
Kõrghoonete rajamine sai võimalikuks [[lift]]i ja odavamate |
Kõrghoonete rajamine sai võimalikuks [[lift]]i ja odavamate [[ehitusmaterjal]]ide leiutamisega. Kõrghoonete konstruktsioonis kasutatakse materjalidest enim on [[raudbetoon]]i ja [[teras]]st. Enamikul [[Põhja-Ameerika]] ülikõrgetel hoonetel on terasest [[kandekonstruktsioon]], samas kui elamud on tavaliselt ehitatud raudbetoonist. Kõrghoonete ja [[pilvelõhkuja]]te vahel puudub selge erinevus, kuigi viiekümne või enama korrusega hoonet peetakse tavaliselt pilvelõhkujaks.<ref>[https://www.britannica.com/technology/skyscraper Skyscraper]</ref> |
||
Kõrghoonete konstruktsioonid kujutavad endast ehitiste ja [[geotehnoloogia|geotehniliste]] alade projekteerijate jaoks spetsiifilisi väljakutseid, eriti kui need paiknevad [[seismiline aktiivsus|seismiliselt aktiivses]] piirkonnas või kui nende aluspinnases on geotehnilised riskifaktorid. Need hooned esitavad hädaolukordades tõsiseid väljakutseid ka tuletõrjujatele. Uute ja vanade hoonete ehitus, hoonete süsteemid nagu hoone püstikute süsteem, küte, ventilatsioon ja kliimaseadmed, [[sprinklersüsteem]] ja muud asjad nagu treppide ja liftide evakueerimine kujutavad endast olulisi probleeme. Tihti on vaja uuringuid, et vähendada tuule mõju jalakäijatele. |
|||
Tiheda inimasustusega regioonides on kõrghoonetel tehnilised ja majanduslikud eelised ning nad on muutunud elamumajanduse iseloomulikuks tunnuseks peaaegu kõigis tihedalt asustatud linnapiirkondades üle kogu maailma. Erinevalt madalatest ja ühepereelamutest mahutavad kõrghooned rohkem elanikke ühe maaühiku kohta ja vähendavad kohaliku omavalitsuse infrastruktuuri hinda. |
|||
== Viited == |
|||
{{viited}} |
|||
[[Kategooria:Ehitised]] |
[[Kategooria:Ehitised]] |
||
Redaktsioon: 17. november 2017, kell 21:53
Kõrghoone on kõrge, rohkete korrustega hoone.
Kõrghoonete rajamine sai võimalikuks lifti ja odavamate ehitusmaterjalide leiutamisega. Kõrghoonete konstruktsioonis kasutatakse materjalidest enim on raudbetooni ja terasst. Enamikul Põhja-Ameerika ülikõrgetel hoonetel on terasest kandekonstruktsioon, samas kui elamud on tavaliselt ehitatud raudbetoonist. Kõrghoonete ja pilvelõhkujate vahel puudub selge erinevus, kuigi viiekümne või enama korrusega hoonet peetakse tavaliselt pilvelõhkujaks.[1]
Kõrghoonete konstruktsioonid kujutavad endast ehitiste ja geotehniliste alade projekteerijate jaoks spetsiifilisi väljakutseid, eriti kui need paiknevad seismiliselt aktiivses piirkonnas või kui nende aluspinnases on geotehnilised riskifaktorid. Need hooned esitavad hädaolukordades tõsiseid väljakutseid ka tuletõrjujatele. Uute ja vanade hoonete ehitus, hoonete süsteemid nagu hoone püstikute süsteem, küte, ventilatsioon ja kliimaseadmed, sprinklersüsteem ja muud asjad nagu treppide ja liftide evakueerimine kujutavad endast olulisi probleeme. Tihti on vaja uuringuid, et vähendada tuule mõju jalakäijatele.
Tiheda inimasustusega regioonides on kõrghoonetel tehnilised ja majanduslikud eelised ning nad on muutunud elamumajanduse iseloomulikuks tunnuseks peaaegu kõigis tihedalt asustatud linnapiirkondades üle kogu maailma. Erinevalt madalatest ja ühepereelamutest mahutavad kõrghooned rohkem elanikke ühe maaühiku kohta ja vähendavad kohaliku omavalitsuse infrastruktuuri hinda.