Aidu võidualtar: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Pajusi→Põltsamaa |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
[[Pilt:Aidu lahingu mälestusmärk.JPG|pisi|Aidu lahingu mälestusmärk]] |
[[Pilt:Aidu lahingu mälestusmärk.JPG|pisi|Aidu lahingu mälestusmärk]] |
||
'''Aidu võidualtar''' ehk '''Aidu Ohvri Altar''' (ka ''Vabadussõja Aidu lahingu mälestusmärk'', ''Aidu lahingu mälestussammas'') on [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]] mälestussammas [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[ |
'''Aidu võidualtar''' ehk '''Aidu Ohvri Altar''' (ka ''Vabadussõja Aidu lahingu mälestusmärk'', ''Aidu lahingu mälestussammas'') on [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]] mälestussammas [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Põltsamaa vald|Põltsamaa vallas]] [[Aidu (Põltsamaa)|Aidu]] külas. |
||
[[4. jaanuar]]il 1919 peetud [[Aidu lahing]]uga peatati enamlaste rünnak [[Põltsamaa]]le. Altar tähistab kohta, kuhu jõudis kõige kaugemale tunginud punaarmeelane. Ohvri Altari kavandi joonistas [[Eduard Järv]]. Mälestusmärk avati 23. juunil 1929. |
[[4. jaanuar]]il 1919 peetud [[Aidu lahing]]uga peatati enamlaste rünnak [[Põltsamaa]]le. Altar tähistab kohta, kuhu jõudis kõige kaugemale tunginud punaarmeelane. Ohvri Altari kavandi joonistas [[Eduard Järv]]. Mälestusmärk avati 23. juunil 1929. |
||
| 20. rida: | 20. rida: | ||
[[Kategooria:Jõgeva maakonna kultuurimälestised]] |
[[Kategooria:Jõgeva maakonna kultuurimälestised]] |
||
[[Kategooria:Eesti Vabadussõja mälestusmärgid]] |
[[Kategooria:Eesti Vabadussõja mälestusmärgid]] |
||
[[Kategooria: |
[[Kategooria:Põltsamaa vald]] |
||
Redaktsioon: 3. november 2017, kell 14:36
Aidu võidualtar ehk Aidu Ohvri Altar (ka Vabadussõja Aidu lahingu mälestusmärk, Aidu lahingu mälestussammas) on Vabadussõja mälestussammas Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Aidu külas.
4. jaanuaril 1919 peetud Aidu lahinguga peatati enamlaste rünnak Põltsamaale. Altar tähistab kohta, kuhu jõudis kõige kaugemale tunginud punaarmeelane. Ohvri Altari kavandi joonistas Eduard Järv. Mälestusmärk avati 23. juunil 1929.
1932. aastal istutati mälestusmärgi juurde kaks tamme, millest üks on säilinud. 4. jaanuaril 1934 istutas 2. üksik jalaväepataljon Aidu lahingu mälestuseks Aidust toodud tamme Tartu Lembitu kasarmute väljakule.
Mälestusmärk õhiti 1940. aasta sügisel ja purustati lõplikult 1965. aastal.
23. juunil 1989 taastati mälestusmärk algsel kujul ja endises kohas Jõgeva–Põltsamaa maantee ääres.[1]
Mälestusmärk on arvele võetud ajaloomälestisena.
Viited
- ↑ Ly Lehtmets: Kivid kõnelevad - Ajaloolisi rännakuid, Toronto 2004, ISBN 0974735507