Voldemar Kaio: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Faktor-IST (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
|||
| 17. rida: | 17. rida: | ||
[[Kategooria:7. Jalaväerügement]] |
[[Kategooria:7. Jalaväerügement]] |
||
[[Kategooria:Eesti piirivalvurid]] |
[[Kategooria:Eesti piirivalvurid]] |
||
[[Kategooria:Kaitseliidu Tartumaa |
[[Kategooria:Kaitseliidu Tartumaa maleva liikmed]] |
||
[[Kategooria:Sündinud 1902]] |
[[Kategooria:Sündinud 1902]] |
||
[[Kategooria:Surnud 1938]] |
[[Kategooria:Surnud 1938]] |
||
Redaktsioon: 15. mai 2017, kell 23:23
Voldemar Kaio (5. mai 1902 Kasepää vald, Tartumaa – 8. veebruar 1938 Peipsi järv) oli Eesti sõjaväelane (kapral) ja piirivalvur.
Astus sõjaväeteenistusse 1. veebruaril 1922, määrati 7. Jalaväerügementi. 1. oktoobril 1922 lõpetas diviisi õppekompanii ja ülendati kapraliks. Vabastati sõjaväeteenistusest 6. oktoobril 1923.
Astus piirivalve teenistusse üleajateenijana 1. veebruaril 1925. Kuulus Kaitseliitu. Tapeti koos Artur Pungase ja Vassili Evaga Peipsi järvel Nõukogude Liidu piirivalve poolt.
Kirjandus
- Eesti piirivalvurid viidi väevõimuga N.-Vene territooriumile ja surmati seal kuulipildujaist. Uus Eesti, 10. veebruar 1938, nr. 40, lk. 3.
- Piirivalvurite laibad saadi Nõukogude Venelt kätte. Uus Eesti, 12. veebruar 1938, nr. 42, lk. 3.
- Kogu Tartu piirivalvurite matusel. Uus Eesti, 17. veebruar 1938, nr. 47, lk. 1.
- Langenud piirivalvurite perekondadele jagati toetuseks 3139 kr. Uus Eesti, 15. juuli 1938, nr. 191, lk. 4.
- Venelaste veretöö Peipsil oli ähvarduseks Eestile. Eesti Päevaleht, 17. märts 1973, nr. 21, lk. 8.
- Mõrvatud piirikaitsjate mälestuseks. Võitleja, märts/aprill 1998, nr. 2, lk. 5.