Jäneda linnamägi: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 5. mai 2017, kell 19:24

Jäneda linnamägi on oosi tüüpi linnamägi Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas Jäneda külas.

See on seljandik muistsete Järva-, Harju- ja Virumaa ühinemiskohas Piibe maantee ääres Kalijärve idakalda ja Jäneda jõe vahel.

Sellel asus linnus, mida kasutati aktiivselt 10.–12. sajandil.

Kirjeldus

Jäneda linnamägi on sadakond meetrit pikk, mitmeosaline küngas. Seal on olnud kaheosaline ja osaliselt valliga piiratud linnuseõu, mis kitseneb põhja suunas.

Esimene lõunapoolne linnamäe osa on kolmnurkse kujuga. Lõunaosas jaguneb oos kaheks haruks. Mõlema haru suunas on 2,5–3 meetri kõrgune vall. Põhjapoolse valli kõrgus on 3–3,5 meetrit ja valli välisküljel on kuni 4,5 meetrit lai vallikraav. Valli välisjalami ja kaitsekraavi vahel on 4–5 meetri laiune vöönd, kus linnus külgneb oosi järskude nõlvadega. Selles osas puudub linnusel kaitsevall. Arvatavasti olid seal puust kaitseehitised.

Teine suurem põhjapoolne osa on ebatasane. Kaitsevall on ainult põhjapoolses otsas, mis viitab võimalikule tornile. Selle välisjalamilt 6–7 meetri kaugusel on kuni 2,5 meetri sügavune vallikraav. Kõrgendikud asuvad ka linnuse lõunaosas, kus selle lõunakülje nurkades kõrgus oletatavasti koguni kaks kaitsetorni. Linnuse põhjaküljel pealinnusest eraldatuna on asunud eeslinnus. ^[1]

Viited

↑ /Tõnisson, E. 2008. Eesti muinaslinnad. Muinasaja teadus 20, lk. 209-210/

Välislingid

Jäneda linnamägi kultuurimälestiste riiklikus registris
Jäneda linnamägi veebiportaalis eestigiid.ee

[1] /Tõnisson, E. 2008. Eesti muinaslinnad. Muinasaja teadus 20, lk. 209-210/

[1]

@@ 9. rida: / 9. rida: @@
 Jäneda linnamägi on sadakond meetrit pikk, mitmeosaline [[küngas]]. Seal on olnud kaheosaline ja osaliselt valliga piiratud linnuseõu, mis kitseneb põhja suunas.
-Esimene lõunapoolne linnamäe osa on kolmurkse kujuga. Lõunaosas jaguneb [[oos]] kaheks haruks. Mõlema haru suunas on 2,5–3 meetri kõrgune vall. Põhjapoolse valli kõrgus on 3–3,5 meetrit ja valli välisküljel on kuni 4,5 meetrit lai [[vallikraav]]. Valli välisjalami ja kaitsekraavi vahel on 4–5 meetri laiune vöönd, kus linnus külgneb oosi järskude nõlvadega. Selles osas puudub linnusel kaitsevall. Arvatavasti olid seal puust kaitseehitised.
+Esimene lõunapoolne linnamäe osa on kolmnurkse kujuga. Lõunaosas jaguneb [[oos]] kaheks haruks. Mõlema haru suunas on 2,5–3 meetri kõrgune vall. Põhjapoolse valli kõrgus on 3–3,5 meetrit ja valli välisküljel on kuni 4,5 meetrit lai [[vallikraav]]. Valli välisjalami ja kaitsekraavi vahel on 4–5 meetri laiune vöönd, kus linnus külgneb oosi järskude nõlvadega. Selles osas puudub linnusel kaitsevall. Arvatavasti olid seal puust kaitseehitised.
-Teine suurem põhjapoolne osa on ebatasane. Kaitsevall on ainult põhjapoolses otsas, mis viitab võimalikule tornile. Selle välisjalamilt 6–7 meetri kaugusel on kuni 2,5 meetri sügavune vallikraav. Kõrgendikud asuvad ka linnuse lõunaosas, kus selle lõunakülje nurkades kõrgus oletatavasti koguni kaks kaitsetorni. Linnuse põhjaküljel, pealinnusest eraldatuna on asunud eeslinnus. <ref>/Tõnisson, E. 2008. Eesti muinaslinnad. Muinasaja teadus 20, lk. 209-210/</ref>
+Teine suurem põhjapoolne osa on ebatasane. Kaitsevall on ainult põhjapoolses otsas, mis viitab võimalikule tornile. Selle välisjalamilt 6–7 meetri kaugusel on kuni 2,5 meetri sügavune vallikraav. Kõrgendikud asuvad ka linnuse lõunaosas, kus selle lõunakülje nurkades kõrgus oletatavasti koguni kaks kaitsetorni. Linnuse põhjaküljel pealinnusest eraldatuna on asunud eeslinnus. <ref>/Tõnisson, E. 2008. Eesti muinaslinnad. Muinasaja teadus 20, lk. 209-210/</ref>
 ==Viited==