Ernst Mach: erinevus redaktsioonide vahel
Lisasin andmeid |
Machi ribade pildi lisamine |
||
| 13. rida: | 13. rida: | ||
== Psühholoogia == |
== Psühholoogia == |
||
[[Pilt:Machi ribadgif.gif|pisi|Mach´i ribad]] |
|||
Kuigi Mach pidas ennast füüsikuks ning tegeles kogu oma karjääri vältel füüsika-alaste uuringutega, tundis ta huvi ka psühholoogia ning füsioloogia vastu. 1860 aastal avastas ta füsioloogilise fenomeni, mida hakati kutsuma Mach´i ribadeks. |
Kuigi Mach pidas ennast füüsikuks ning tegeles kogu oma karjääri vältel füüsika-alaste uuringutega, tundis ta huvi ka psühholoogia ning füsioloogia vastu. 1860 aastal avastas ta füsioloogilise fenomeni, mida hakati kutsuma Mach´i ribadeks. |
||
== Machi põhilised tööd == |
== Machi põhilised tööd == |
||
Redaktsioon: 27. aprill 2017, kell 13:23
 | See artikkel vajab toimetamist. (Juuni 2011) |
Ernst Waldfried Josef Wenzel Mach (1838–1916) oli austria füüsik ja filosoof. Teadusfilosoofina oli ta loogilise positivismi põhimõjutaja.
Ernst sündis 18.veebruaril Chirlitz-Turas´ Moraavias, Austria-Ungari keisririigis. Ta õppis Viini Ülikoolis ning sai 1864. aastal Grazis matemaatikaprofessoriks. 1867. aastal asus ta tööle eksperimentaalfüüsika õppetoolis Praha Ülikoolis. 1895-1901 oli ta Viini ülikooli professor. [1]
Mach arendas fotograafilist meetodit, et uurida kiireid protsesse, sh kehade helisemist (1873) ja ülehelikiiruslikku voolamist (1887-1892). [1]
Machi peamine panus füüsikasse oli tema kirjeldus ja pildid ballistilistest šokilainetest.[2] Tema järgi on nimetatud Machi arv, mis kirjeldab lennuki nn tegeliku lennukiiruse (kiirus, millega lennuk liigub õhumassi suhtes) ja helikiiruse suhet. Machi arv on mingis keskkonnas liikuva keha kiiruse v ja samas keskkonnas leviva heli kiiruse a suhe: M=v/a. Kui M<1, siis liigub keha alahelikiirusega, kui M>1, siis ülehelikiirusega. [3]
Mach avaldas töid ka soojuse, optika ja füsioloogia (tasakaalunähtuste) alalt. Tema filosoofia lähtus loodusteaduste, eriti mehaanika ja soojusõpetuse aluste ja nende tekkeloo tunnetusteoreetilisest analüüsist. Mach oli seisukohal, et füüsikateooria peab tuginema ainult meeltega tajutavale (vaatlusega määratavaile) suurustele ja mõistetele. Sellel põhinev Newtoni mehaanika aluste (absoluutse aja ja ruumi) kriitika virgutas A. Einsteini erirelatiivsusteooria loomisel. Tema idee selgitada inertsinähtusi ja -jõude kaugete taevakehade gravitatsiooniga (nn Machi printsiip) oli üldrelatiivsusteooria heuristilisi lähtekohti.[1] Machi suurimaks teeneks peetaksegi liikumise probleemi käsitlust, mille tulemusel tekkis relatiivsusteooria.
Psühholoogia
Kuigi Mach pidas ennast füüsikuks ning tegeles kogu oma karjääri vältel füüsika-alaste uuringutega, tundis ta huvi ka psühholoogia ning füsioloogia vastu. 1860 aastal avastas ta füsioloogilise fenomeni, mida hakati kutsuma Mach´i ribadeks.
Machi põhilised tööd
- The Science of Mechanics (1883)
- The Analysis of Sensations (1897)
- Popular Scientific Lectures (1895)
- The Principles of Physical Optics (1926)
- Knowledge and Error (1976)
- Principles of the Theory of Heat (1986)