Augustimäss: erinevus redaktsioonide vahel
Suursaadik (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
toim |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Augustimäss''' ([[Gruusia keel|gruusia]] |
'''Augustimäss''' ([[Gruusia keel|gruusia]] აგვისტოს აჯანყება (agvistos adžankeba)) toimus [[Gruusia NSV|Gruusia NSV-s]] [[august]]is [[1924]]. Taheti taastada [[Gruusia Demokraatlik Vabariik|Gruusia iseseisvust]]. Mässule eelnes [[sissisõda]] [[1921]]-[[1924]. [[26. mai]] [[1922]] korraldas [[Tšekaa]] küüditamise. Tuhanded vahistati, [[Gruusia kirik]] represseeriti ,paljud külad mis asusid sissisõja piirkonnas, põletati. [[1923]] tabati kindral [[Kote Abhazi]] ja tema militaarne keskus likviteeriti |
||
Ülestõus algas [[ |
Ülestõus algas [[Tšiathura]]s Lääne-[[Gruusia]]s [[29. august]] [[1924]]. Sissid Lääne-[[Gruusia]]s said sellest teada ja võtsid ümbruskaudsetes külades võimu. Asjast sai ka teada [[Gruusia eksiilvalitsus]]. Mässu juhtis [[Kakutsa Tšolokašvili]]. [[Punaarmee]] piiras piirkonna ümber ja isoleeris selle. [[Tšekaa]] ründas [[Tšiathura]]t, [[Senaki]]t ja [[Abaša]]t [[29. august|29.]]– [[30.august]]il. Mässulised aeti metsadesse ja mägedesse. [[29. august]]il algas mäss ka [[Thbili]]st kagus [[Manglisi]]s. Seal viibis ka [[Kakutsa Tšolokašvili]]. [[3. september|3. septembril]] rünnati üllatusrünnsakuga [[Dušethi]]t, kuid intensiiv jäi endiselt [[Punaarmee]] kätte ja Tšolokasvili lahkus mägedesse. [[4. september|4. septembril]] avastas [[Tšekaa]] mässuliste peakorteri [[Mtshetha]]s ja [[Lavrenti Beria]] kohtus vahistatutega [[Thbilisi]]s. Tšolokasvili lahkus [[Türgi]]sse ja sealt [[Prantsusmaa]]le. Beria sõlmis kapituleerumisakti ja sõjale pandi lõpp. [[5. september|5. septembrist]] lõpetasid viimased mässulised lahingud. Reidide ajal tapeti tuhandeid inimesi. Tehnilise külje eest vastutas ohvitser Talahadze. 3000 inimest tapeti võitluses. 7000-10 000 tapeti [[punase terror]]i ajal oktoobris-septembris. |
||
ja [[Lavrenti Beria]] kohtus vahistatutega [[Tbilisi]]s.Tšolokasvili lahkus [[Türgi]]sse ja sealt [[Prantsusmaa]]le.Beria sõlmis kapituleerumisakti ja sõjale pandi lõpp.[[5. september|5. septembrist]] lõpetasid viimased mässulised lahingud. Reidide ajal tapeti tuhandeid inimesi.Tehnilise külje eest vastutas ohvitser Talahadze.3000 inimest tapeti võitluses.7000-10 000 tapeti [[Punase Terror]]i ajal oktoobris-septembris |
|||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
Redaktsioon: 21. detsember 2006, kell 21:31
Augustimäss (gruusia აგვისტოს აჯანყება (agvistos adžankeba)) toimus Gruusia NSV-s augustis 1924. Taheti taastada Gruusia iseseisvust. Mässule eelnes sissisõda 1921-[[1924]. 26. mai 1922 korraldas Tšekaa küüditamise. Tuhanded vahistati, Gruusia kirik represseeriti ,paljud külad mis asusid sissisõja piirkonnas, põletati. 1923 tabati kindral Kote Abhazi ja tema militaarne keskus likviteeriti
Ülestõus algas Tšiathuras Lääne-Gruusias 29. august 1924. Sissid Lääne-Gruusias said sellest teada ja võtsid ümbruskaudsetes külades võimu. Asjast sai ka teada Gruusia eksiilvalitsus. Mässu juhtis Kakutsa Tšolokašvili. Punaarmee piiras piirkonna ümber ja isoleeris selle. Tšekaa ründas Tšiathurat, Senakit ja Abašat 29.– 30.augustil. Mässulised aeti metsadesse ja mägedesse. 29. augustil algas mäss ka Thbilist kagus Manglisis. Seal viibis ka Kakutsa Tšolokašvili. 3. septembril rünnati üllatusrünnsakuga Dušethit, kuid intensiiv jäi endiselt Punaarmee kätte ja Tšolokasvili lahkus mägedesse. 4. septembril avastas Tšekaa mässuliste peakorteri Mtshethas ja Lavrenti Beria kohtus vahistatutega Thbilisis. Tšolokasvili lahkus Türgisse ja sealt Prantsusmaale. Beria sõlmis kapituleerumisakti ja sõjale pandi lõpp. 5. septembrist lõpetasid viimased mässulised lahingud. Reidide ajal tapeti tuhandeid inimesi. Tehnilise külje eest vastutas ohvitser Talahadze. 3000 inimest tapeti võitluses. 7000-10 000 tapeti punase terrori ajal oktoobris-septembris.