Kaardiprojektsioon

Kaardiprojektsioon ehk kartograafiline projektsioon on sfäärilise pinna tasapinnal kujutamise matemaatiline viis.

Mitte ükski kaardiprojektsioon ei kujuta Maa pinda täpselt sellisena, nagu see on. Kõikide kaardiprojektsioonide puhul esineb kaardimoonutusi. Kaardiprojektsioon valitakse vastavalt kaardi kasutuseesmärgile, st ühe projektsiooniga kaasnevad moonutused kaardil on mingis kindlas olukorras vastuvõetavamad kui teisega kaasnevad moonutused. Kaardiprojektsioone on piiramatul hulgal.

Kaardiprojektsioonide nimetamise reeglid

Erinevaid projektsioone

On olemas palju erinevaid kaardiprojektsioone. Konkreetse kaardiprojektsiooni nimetuses kasutatakse sõna "projektsioon" ees pärisnime (projektsiooni autori perekonnanimi) omastavas käändes ja sõnu, mis väljendavad selle projektsiooni iseloomulikku tunnust, omadust, klassi, aspekti või vormilist tunnust. Võidakse kasutada mitut täiendit, kuid enamasti kasutatakse ainult pärisnime (näiteks Robinsoni projektsioon). Vajadus täiendavate tunnuste sissetoomiseks tekib näiteks siis, kui üks inimene on loonud mitu erinevat projektsiooni (näiteks Lamberti konformne kooniline projektsioon ja Lamberti õigepindne silindriline projektsioon). See reegel pole siiski universaalne, sest on olemas Mercatori projektsioon, mille nimes ei sisaldu täiendeid, ehkki on olemas ka Mercatori põikprojektsioon, Mercatori universaalne põikprojektsioon ja Mercatori kaldprojektsioon. Seega on projektsioonide nimed võimaluse korral lihtsad ja lühikesed. Projektsioonide nimedes sisalduvad täiendavad omadused esitatakse alljärgnevas järjestuses:

1. Pärisnimi on enamasti projektsiooni looja perekonnanimi, näiteks Lamberti projektsioon, Mercatori projektsioon, Petersi projektsioon.
2. Iseloomulik tunnus on enamasti seotud projitseerimiskeskmega, näiteks tsentraalne projektsioon, perspektiivne projektsioon.
3. Omadus on seotud moonutuse liigiga, näiteks konformne projektsioon, sobe projektsioon, õigepikkuseline projektsioon, õigepindne projektsioon.
4. Klassi määrab siirdepind, näiteks silindriline projektsioon, kooniline projektsioon, asimutaalne projektsioon.
5. Aspekt tuleneb siirdepinna asendist: näiteks põiksilindriline projektsioon.
6. Vormiline tunnus on projektsioonile iseloomulik omadus, näiteks lahtilõigetega projektsioon.

Kaardiprojektsioonide liigitamine

Projektsioone liigitatakse mitme erineva printsiibi järgi. Seda on tehtud projektsiooni omaduse (moonutuse), aspekti, regionaalse sobivuse (näiteks poolkerade, maailmajagude jne) järgi. Kõige enam on liigitatamisel lähtutud projektsioonide siirdepinnast ning seda kirjeldavast paralleelide ja meridiaanide üldkujust.

Kaardiprojektsiooni klassid

Kaardiprojektsioonide klasse eristatakse kolme peamiselt kasutatava siirdepinna - tasandi, silindri ja koonuse - alusel. Paralleelide ja meridiaanide kuju ehk kaardivõrk nende kolme põhiklassi normaalaspekti puhul (normaalvõrk) on iseloomulik ja hästi äratuntav - meridiaanid kujutuvad nende puhul alati sirgetena ning paralleelid sirgetena või kontsentriliste ringjoontena. Normaalvõrgu sarnasuse alusel põhiklassidega on moodustatud pseudoklassid. Pseudoklasside projektsioonid on saadud reeglina põhiklasside modifitseerimise teel ja säilitavad normaalaspekti korral paralleelide kuju. Lisaks eristatakse kooniliste ja pseudokooniliste projektsioonide kõrval ka polükooniliste projektsioonide klass. Kuna suur hulk projektsioone ei ole viidavad eelpoolnimetatud klasside alla, siis lisandub kaardiprojektsiooniklasside nimistusse alati ka kokkuleppeliste projektsioonide klass:

• silindrilised projektsioonid
• pseudosilindrilised projektsioonid
• koonilised projektsioonid
• pseudokoonilised projektsioonid
• polükoonilised projektsioonid
• tasandilised e asimutaalsed projektsioonid
• pseudotasandilised projektsioonid
• kokkuleppelised e muud projektsioonid

Kaardiprojektsiooni aspektid

Kaardiprojektsiooni aspekte on kolm: normaal-, põik- ja kaldaspekt. Matemaatiliselt tähendab projektsiooni aspekt, et tegu on erineva projektsiooniga, sest arvutuseeskirjad ühe projektsiooni erinevate aspektide jaoks erinevad. Samas on projektsiooni konstrueerimise põhimõtted üldreeglina samad, muutuvad standardjoonte suunad, kuid projektsiooni põhiomadused reeglina säilivad.

Kaardiprojektsiooni aspektid silindrilise projektsiooni korral: normaal-, põik- ja kaldaspekt. Segaduste vältimiseks kasutatakse normaal- ja põikaspekti eristamisel ka mõisteid ekvatoriaalne aspekt või polaarne aspekt vastavalt sellele, kas projektsioonikese paikneb ekvaatoril või poolusel.

Normaalaspekti puhul on abipind või standardjoone tasand maaellipsoidi teljega risti. Silindrilistel projektsioonidel tähendab see projektsiooni konstrueerimist ekvaatori suhtes, koonilistel projektsioonidel standardparalleeli suhtes ja asimutaalsetel projektsioonidel Maa pooluse suhtes.

Põikaspekti puhul on projektsiooni standardjooned ehk abipind normaalaspektiga võrreldes risti. Silindrilistel projektsioonidel on konstrueerimise aluseks meridiaan, koonilistel projektsioonidel ekvaatoriga ristuv(ad) väikeringjoone kaar(ed) ning asimutaalsetel projektsioonidel paikneb tasandi puutepunkt või projektsioonikese ekvaatoril.

Kaldaspekti puhul on projektsiooni standardjooned orienteeritud mingis muus suunas kui normaal- või põikaspekti puhul.

Vaata ka

• Rahvusvaheline geodeetiliste koordinaatide süsteem
• Kaardiprojektsioonide loend
• Kaart
• Kartograafia
• Geoinfosüsteem

Välislingid

• Ülevaade kaardiprojektsioonidest Tartu Ülikooli kodulehel
• Map Projections
• Mathworld Map Projections
• How Projections Work