Internetiraadio: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 22. jaanuar 2017, kell 15:32

Internetiraadio ehk netiraadio ehk veebiraadio on laiemas tähenduses audiosaadete edastamise tehnika, mis kasutab edastusmeediumina internetti.

Kitsamas tähenduses on netiraadio raadiojaam, mille saateid saab kuulata voogedastusena vastava päringu esitamisel. Niisiis jõuab valitud programm saatja serverist selle päringu esitanud kuulaja arvutisse. Selle poolest erineb internetiraadio põhimõtteliselt ringhäälingust, mis teatavasti teeb programmi kättesaadavaks kõigile, kes on saatja raadiosignaali leviulatuses.

Võimalik on kuulata nii tavaliste raadioringhäälingujaamade otsesaateid (onlain-raadio) ja helisalvestisi (sealhulgas tellitud saadetena taskuhäälingu kujul – vt podcast) kui ka tuhandeid ainuüksi internetis töötavaid raadiojaamu (inglise keeles internet broadcaster), mis edastavad valdavas osas muusikaprogramme.

Netiraadio eriomadusi

Vastuvõetavate saatjate hulk ja saadete valik on võrreldamatult suurem kui tavalise, maapealse raadioleviga vastuvõtu korral. Võimalik on vastu võtta maailma eri paigust edastatavaid saateid, kusjuures helikvaliteet ei sõltu saatja kaugusest, vaid ainult saatja poolt kasutatavast ülekandetehnikast.

Lisaks audiosignaalile edastavad internetiraadiod mitmesugust teksti- ja pildiinfot jaamade endi, edastatavate žanrite, esitajate ja palade kohta. Info on seejuures oluliselt mahukam ja mitmekülgsem kui RDS-is.

Internetiraadio signaal on võrdlemisi tugevalt tihendatud (kokku pakitud). Tihendamise määra iseloomustab andmeedastuskiirus ehk bitikiirus (sekundis edastatavate bittide arv), mis on vajalik andmete reaalajas ülekandmiseks. Kõige sagedamini kasutatav helivorming MP3 näeb ette andmevoo kiirusi vahemikus 32–320 kbit/s. Peamiselt kasutatava kiiruse 128 kbit/s korral tihendatakse audioandmeid 10–12-kordselt. Sellel kiirusel tajub enamik kuulajaid teatavat kvaliteedikadu, nt CD-ga võrreldes.

Veelgi tugevamat tihendamist sama helikvaliteedi juures võimaldab signaaliedastus AAC-vormingus (Advanced Audio Coding).

Kuulamiseks kasutavad vastuvõtuseadmed meediamängijat (arvutiprogrammi), näiteks:

Winamp Player, vormingutele MP3, AAC jt;
RealPlayer, vormingud MP3, RealAudio jt;
Windows Media Player, kuulub operatsioonisüsteemide MS Windows ja MacOS koosseisu;
VLC, taasesitab mitmesugustes vormingutes audio- ja videovooge.

Netiraadiovastuvõtjad

Internetis levitatavate raadioprogrammide kuulamiseks ilma arvuti vahenduseta toodetakse alates 2000. aastast paikseid ja kaasaskantavaid raadiovastuvõtjaid. WiFi-liides annab võimaluse raadiot kuulata WiFi-võrgu leviulatuses. Niisugusel netiraadiol võib olla ka DAB-raadio ja tavalise FM-raadio vastuvõtuosa.

Netiraadio on kättesaadav ka nutitelefonis, samuti uuemates mängukonsoolides.

Netiraadiote portaale

Esimene Eesti netiraadio

18. mail 2011 alustas üheksa kanaliga Netiraadio, esimene ainult Eesti muusikat mängiv internetiraadio.^[1]

Viited

↑ "Täna paisati eetrisse uus üheksa kanaliga internetiraadio" Elu24, 18. mai 2011

Vaata ka

Välislingid

"Kuidas kuulata internetiraadiot ilma arvutita?" Digitark, 3. detsember 2008

[1] "Täna paisati eetrisse uus üheksa kanaliga internetiraadio" Elu24, 18. mai 2011

[1]

@@ 6. rida: / 6. rida: @@
 ==Netiraadio eriomadusi==
-Vastuvõetavate saatjate hulk ja programmide valik on võrreldamatult suurem kui tavalise, maapealse raadioleviga vastuvõtu korral ja seega on võimalik valida mistahes liiki (muusika)saateid.  Võimalik on vastu võtta maailma eri paigust edastatavaid programme, kusjuures helikvaliteet ei sõltu saatja kaugusest, vaid ainult saatja poolt kasutatavast ülekandetehnikast.
+Vastuvõetavate saatjate hulk ja saadete valik on võrreldamatult suurem kui tavalise, maapealse raadioleviga vastuvõtu korral. Võimalik on vastu võtta maailma eri paigust edastatavaid saateid, kusjuures helikvaliteet ei sõltu saatja kaugusest, vaid ainult saatja poolt kasutatavast ülekandetehnikast.
-Lisaks audiosignaalile edastavad internetiraadiod mitmesugust teksti- ja pildiinfot jaamade endi, edastatavate žanrite, esitajate ja palade kohta. Info on seejuures oluliselt mahukam ja mitmekülgsem kui [[RDS]]is.
+Lisaks audiosignaalile edastavad internetiraadiod mitmesugust teksti- ja pildiinfot jaamade endi, edastatavate žanrite, esitajate ja palade kohta. Info on seejuures oluliselt mahukam ja mitmekülgsem kui [[RDS]]-is.
 Internetiraadio signaal on võrdlemisi tugevalt tihendatud ([[andmete pakkimine|kokku pakitud]]). Tihendamise määra iseloomustab andmeedastuskiirus ehk bitikiirus (sekundis edastatavate bittide arv), mis on vajalik andmete reaalajas ülekandmiseks. Kõige sagedamini kasutatav helivorming [[MP3]] näeb ette andmevoo kiirusi vahemikus 32–320 kbit/s. Peamiselt kasutatava kiiruse 128 kbit/s korral tihendatakse audioandmeid 10–12-kordselt. Sellel kiirusel tajub enamik kuulajaid teatavat kvaliteedikadu, nt CD-ga võrreldes.
@@ 14. rida: / 14. rida: @@
 Veelgi tugevamat tihendamist sama helikvaliteedi juures võimaldab signaaliedastus [[AAC]]-vormingus (''Advanced Audio Coding'').
-Kuulamiseks kasutavad vastuvõtuseadmed meediamängijat (mängimisprogrammi), nt:
+Kuulamiseks kasutavad vastuvõtuseadmed meediamängijat ([[arvutiprogramm]]i), näiteks:
 *Winamp Player, vormingutele MP3, AAC jt;
 *RealPlayer, vormingud MP3, RealAudio jt;
@@ 21. rida: / 21. rida: @@
 [[Pilt:Stream202.jpg|pisi|300px|Internetiraadio Stream202]]
 ==Netiraadiovastuvõtjad==
 Internetis levitatavate raadioprogrammide kuulamiseks ilma arvuti vahenduseta toodetakse alates 2000. aastast paikseid ja kaasaskantavaid raadiovastuvõtjaid. [[WiFi]]-liides annab võimaluse raadiot kuulata WiFi-võrgu leviulatuses. Niisugusel netiraadiol võib olla ka [[DAB-raadio]] ja tavalise FM-raadio vastuvõtuosa.