Palivere servamoodustiste vöönd: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Palivere servamoodustiste vöönd''' oli umbes 11 200 [[14C meetod|<sup>14</sup>C]]-aastat tagasi<ref name="EE"/> viimase [[mandrijää]] taandumise ajal [[liustik]]u pealetungil tekkinud [[pinnavorm]]ide vöönd<ref name="EE"/>. |
'''Palivere servamoodustiste vöönd''' oli umbes 11 200 [[14C meetod|<sup>14</sup>C]]-aastat tagasi<ref name="EE"/> viimase [[mandrijää]] taandumise ajal [[liustik]]u pealetungil tekkinud [[pinnavorm]]ide vöönd<ref name="EE"/>. Jää tungis vööndi moodustumise ajal edasi vähemalt 35 kilomeetrit, mida näitavad vööndist 35 kilomeetri kauguselt [[Kõpu poolsaar]]elt leitud pealetungieelsed setted.<ref>Kalm, V., Raukas, A., Rattas, M., Lasberg, K. 2011. Pleistocene Glaciations in Estonia. Kogumikus: Ehlers, J., Gibbard, P.L., Hughes, P.D. (toim.). Developments in Quaternary Sciences 15, Elsevier, Amsterdam, lk 95–104.</ref> |
||
Vöönd ulatus [[Lahemaa]]lt kuni [[Sõrve poolsaar]]eni, kulgedes läbi [[Tallinn]]a, [[Palivere]] ja [[Hiiumaa]]<ref name="EE"/>. |
Vöönd ulatus [[Lahemaa]]lt kuni [[Sõrve poolsaar]]eni, kulgedes läbi [[Tallinn]]a, [[Palivere]] ja [[Hiiumaa]]<ref name="EE"/>. Vööndi moodustavad [[Liustikujõesete|glatsiofluviaalsed setted]] [[Hiiumaa]]l ja [[Tallinn]]a ning [[Kunda]] vahel, [[otsamoreen]]id [[Lääne-Saaremaa kõrgendik]]ul, [[Sõrve poolsaar]]el ja Hiiumaa ning [[Haapsalu]] vahel, samuti ka [[oos]]id Loode-Eestis.<ref>Karukäpp, R., Raukas, A. 1997. Deglaciation history. Kogumikus: Raukas, A., Teedumäe, A. (toim.). Geology and Mineral Resources of Estonia. Estonian Acadamy Publishers, Tallinn, 436 lk</ref> |
||
Vööndi tähelepanuväärsemaid avaldumisi pinnamoes on [[Risti-Palivere oos]]. |
Vööndi tähelepanuväärsemaid avaldumisi pinnamoes on [[Läänemaa]] kõrgeim paik [[Risti-Palivere oos]], mille järgi vöönd ka oma nime on saanud. |
||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
Redaktsioon: 29. oktoober 2016, kell 16:23
Palivere servamoodustiste vöönd oli umbes 11 200 14C-aastat tagasi[1] viimase mandrijää taandumise ajal liustiku pealetungil tekkinud pinnavormide vöönd[1]. Jää tungis vööndi moodustumise ajal edasi vähemalt 35 kilomeetrit, mida näitavad vööndist 35 kilomeetri kauguselt Kõpu poolsaarelt leitud pealetungieelsed setted.[2]
Vöönd ulatus Lahemaalt kuni Sõrve poolsaareni, kulgedes läbi Tallinna, Palivere ja Hiiumaa[1]. Vööndi moodustavad glatsiofluviaalsed setted Hiiumaal ja Tallinna ning Kunda vahel, otsamoreenid Lääne-Saaremaa kõrgendikul, Sõrve poolsaarel ja Hiiumaa ning Haapsalu vahel, samuti ka oosid Loode-Eestis.[3]
Vööndi tähelepanuväärsemaid avaldumisi pinnamoes on Läänemaa kõrgeim paik Risti-Palivere oos, mille järgi vöönd ka oma nime on saanud.
Vaata ka
Viited
- ↑ 1,0 1,1 1,2 EE 12. köide, 2003: 398.
- ↑ Kalm, V., Raukas, A., Rattas, M., Lasberg, K. 2011. Pleistocene Glaciations in Estonia. Kogumikus: Ehlers, J., Gibbard, P.L., Hughes, P.D. (toim.). Developments in Quaternary Sciences 15, Elsevier, Amsterdam, lk 95–104.
- ↑ Karukäpp, R., Raukas, A. 1997. Deglaciation history. Kogumikus: Raukas, A., Teedumäe, A. (toim.). Geology and Mineral Resources of Estonia. Estonian Acadamy Publishers, Tallinn, 436 lk