Aadu Lüüs: erinevus redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Lisatud 1382 baiti ,  6 aasta eest
resümee puudub
Resümee puudub
Resümee puudub
[[Pilt:Aadu Lüüs.jpg|pisi|Aadu Lüüs]]
 
'''Aadu Lüüs''' ([[16. november]] [[1878]] [[Vana-Antsla vald]], Võrumaa – 12. veebruar 1967 [[Stockholm]]) oli eesti arstiteadlane, [[Tartu Ülikool]]i professor, esimene eesti soost lastehaiguste õppetooli juhataja.<ref name="Lastekliinik" /> Ta oli muu hulgas [[Eesti Eugeenika ja Genealoogia Selts]]i esimees<ref name="EBLTK" /> ja [[Arstide Koda|Arstide Koja]] liige.{{lisa viide}}
 
== Elukäik ==
1901. aastal asus ta õppima arstiteadust [[Tartu ülikool]]i, mille lõpetas 1907. aastal ''[[cum laude]]''.<ref name="EBL" /> 1919. aasta sügisel valiti ta Tartu ülikooli lastekliiniku juhatajaks. Ta kaitses meditsiinidoktori kraadi 1922. aastal.<ref name="Lastekliinik" /> 1923. aastal valiti ta erakorraliseks professoriks ja 1925. aastal korraliseks professoriks. Aastatel 1931–1934 oli ta TÜ arstiteaduskonna dekaan.<ref name="EBLTK" /> 1944. aastal lahkus ta [[Rootsi]].
Prof. A. Lüüs sündis Võrumaal, Vana-Antsla vallas, Lüüsi talus, kus ta vanemad olid rentnikuks.<ref name=":0">Professor A. Lüüs 60. aastane - Päewaleht, 16.11.1938</ref> Lüüs õppis [[Hugo Treffneri Gümnaasium|Hugo Treffneri eragümnaasiumis]] ja asus 1901. aastal õppima arstiteadust [[Tartu ülikool]]i, mille lõpetas 1907. aastal ''[[cum laude]]''.<ref name="EBL" /> Pärast ülikooli lõpetamist oli ta kaks aastat arstiks [[Laiuse|Laiusel]] ja [[Võru|Võrus]] ning siirdus siis [[Riia|Riiga]], kus töötas assistendina J. Armitsteadi lastehaiglas 1909 -1911. Edasi jätkus Lüüsi arstlik tegevus Tallinnas, kus ta oli ühtlasi linna vaestearstiks ja 1917. aastast alates linna tervishoiubüroo juhatajaks.<ref name=":0" />
 
19011919. aastalaasta asussügisel tavaliti dotsendi kohustetäitjaks õppimalastehaiguste arstiteadustalal [[Tartu ülikool]]i,Ülikooli millejuures lõpetasning 1907.Tartu aastalÜlikooli ''[[cumlastekliiniku laude]]''juhatajaks.<ref name="EBL:0" /> 1919. aasta sügisel valiti ta Tartu ülikooli lastekliiniku juhatajaks. Ta kaitses meditsiinidoktori kraadi 1922. aastal.<ref name="Lastekliinik" /> 1923. aastal valiti ta erakorraliseks professoriks ja 1925. aastal korraliseks professoriks. Aastatel 1931–1934 oli ta TÜ arstiteaduskonna dekaan.<ref name="EBLTK" /> 1944. aastal lahkus ta [[Rootsi]].
Aadu Lüüs oli [[Eesti Lastekaitse Ühing]]u asutajaliige ja mitme rahvusvahelise lastekaitseseltsi liige.{{lisa viide}}
 
1944. aastal lahkus ta [[Rootsi]]. Ta on maetud [[Skogskyrkogården|Stockholmi Metsakalmistule]]. 16. november 1967 püstitati tema hauale kujur [[Ernst Jõesaar|Ernst Jõesaare]] loodud mälestusmärk. Punakast graniidist hauakivil on pronksreljeefina peaingli figuur õnnistavate kätega. <ref>Mälestusmärk
1901. aastal liitus ta [[Eesti Üliõpilaste Selts]]iga ja oli selle esimees 1906-II. 1945. aastal valiti ta Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlaseks. 1950–1960 oli ta EÜSi vanematekogu esimees.
A. Lüüsile – Stockholms Tidningen, 18.11.1967</ref>
 
== Ühiskondlik tegevus ==
Ta oli [[Eesti Arstide Selts Rootsis|Eesti Arstide Seltsi Rootsis]] liige, [[Eesti Teaduslik Selts Rootsis|Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis]] juhatuse liige ja auliige.
Peale oma teadusliku töö ülikoolis tegutses prof Lüüs mitmesugustel seltskondliku ja ühiskondliku elu aladel. Eriti viljakas oli tema tegevus emade- ja lastekaitse küsimuste viljelemisel ja arendamisel Eestis. 1932. aastast oli ta sihtasutus „Eesti Lastekaitse" juhatuse esimees.<ref name=":0" /> Aadu Lüüs oli [[Eesti Lastekaitse Ühing]]u asutajaliige ja mitme rahvusvahelise lastekaitseseltsi liige.{{lisa viide}}
 
1901. aastal liitus ta [[Eesti Üliõpilaste Selts]]iga ja oli selle esimees 1906-II1911. 1945. aastal valiti ta Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlaseks. 1950–1960 oli ta EÜSi vanematekogu esimees.
Ta on maetud [[Skogskyrkogården|Stockholmi Metsakalmistule]]. 16. november 1967 püstitati tema hauale kujur [[Ernst Jõesaar|Ernst Jõesaare]] loodud mälestusmärk. Punakast graniidist hauakivil on pronksreljeefina peaingli figuur õnnistavate kätega. <ref>Mälestusmärk
 
A. Lüüsile – Stockholms Tidningen, 18.11.1967</ref>
Ta oli muu hulgas [[Eesti Eugeenika ja Genealoogia Selts]]i asutaja ja pikemat aega selle esimees<ref name="EBLTK" /> . 1937. aasta veebruarist oli Lüüs ka Eesti Arstide Seltside Liidu esimees ja õdede-kooli kuratooriumi esimees kooli algaastatest peale.<ref name=":0" /> [[Arstide Koda|Arstide Koja]] liige.{{lisa viide}} Ta oli [[Eesti Arstide Selts Rootsis|Eesti Arstide Seltsi Rootsis]] liige, [[Eesti Teaduslik Selts Rootsis|Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis]] juhatuse liige ja auliige.
 
Prof<ref name=":0" /> A. Lüüs on avaldanud rea teaduslikke töid, raamatuid ja artikleid, eriti lastehaiguste alalt.<ref name=":0" />
 
== Viited ==

Navigeerimismenüü