Aadu Lüüs: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
[[Pilt:Aadu Lüüs.jpg|pisi|Aadu Lüüs]] |
[[Pilt:Aadu Lüüs.jpg|pisi|Aadu Lüüs]] |
||
'''Aadu Lüüs''' ([[16. november]] 1878 [[Vana-Antsla vald]], Võrumaa – 12. veebruar 1967 [[Stockholm]]) oli eesti arstiteadlane, [[Tartu Ülikool]]i professor, esimene eesti soost lastehaiguste õppetooli juhataja.<ref name="Lastekliinik" /> |
'''Aadu Lüüs''' ([[16. november]] [[1878]] [[Vana-Antsla vald]], Võrumaa – 12. veebruar 1967 [[Stockholm]]) oli eesti arstiteadlane, [[Tartu Ülikool]]i professor, esimene eesti soost lastehaiguste õppetooli juhataja.<ref name="Lastekliinik" /> |
||
== Elukäik == |
|||
| ⚫ | |||
Prof. A. Lüüs sündis Võrumaal, Vana-Antsla vallas, Lüüsi talus, kus ta vanemad olid rentnikuks.<ref name=":0">Professor A. Lüüs 60. aastane - Päewaleht, 16.11.1938</ref> Lüüs õppis [[Hugo Treffneri Gümnaasium|Hugo Treffneri eragümnaasiumis]] ja asus 1901. aastal õppima arstiteadust [[Tartu ülikool]]i, mille lõpetas 1907. aastal ''[[cum laude]]''.<ref name="EBL" /> Pärast ülikooli lõpetamist oli ta kaks aastat arstiks [[Laiuse|Laiusel]] ja [[Võru|Võrus]] ning siirdus siis [[Riia|Riiga]], kus töötas assistendina J. Armitsteadi lastehaiglas 1909 -1911. Edasi jätkus Lüüsi arstlik tegevus Tallinnas, kus ta oli ühtlasi linna vaestearstiks ja 1917. aastast alates linna tervishoiubüroo juhatajaks.<ref name=":0" /> |
|||
| ⚫ | 1919. aasta sügisel valiti dotsendi kohustetäitjaks lastehaiguste alal Tartu Ülikooli juures ning Tartu Ülikooli lastekliiniku juhatajaks.<ref name=":0" /> Ta kaitses meditsiinidoktori kraadi 1922. aastal.<ref name="Lastekliinik" /> 1923. aastal valiti ta erakorraliseks professoriks ja 1925. aastal korraliseks professoriks. Aastatel 1931–1934 oli ta TÜ arstiteaduskonna dekaan.<ref name="EBLTK" /> |
||
Aadu Lüüs oli [[Eesti Lastekaitse Ühing]]u asutajaliige ja mitme rahvusvahelise lastekaitseseltsi liige.{{lisa viide}} |
|||
| ⚫ | 1944. aastal lahkus ta [[Rootsi]]. Ta on maetud [[Skogskyrkogården|Stockholmi Metsakalmistule]]. 16. november 1967 püstitati tema hauale kujur [[Ernst Jõesaar|Ernst Jõesaare]] loodud mälestusmärk. Punakast graniidist hauakivil on pronksreljeefina peaingli figuur õnnistavate kätega. <ref>Mälestusmärk |
||
| ⚫ | |||
| ⚫ | |||
== Ühiskondlik tegevus == |
|||
Ta oli [[Eesti Arstide Selts Rootsis|Eesti Arstide Seltsi Rootsis]] liige, [[Eesti Teaduslik Selts Rootsis|Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis]] juhatuse liige ja auliige. |
|||
Peale oma teadusliku töö ülikoolis tegutses prof Lüüs mitmesugustel seltskondliku ja ühiskondliku elu aladel. Eriti viljakas oli tema tegevus emade- ja lastekaitse küsimuste viljelemisel ja arendamisel Eestis. 1932. aastast oli ta sihtasutus „Eesti Lastekaitse" juhatuse esimees.<ref name=":0" /> Aadu Lüüs oli [[Eesti Lastekaitse Ühing]]u asutajaliige ja mitme rahvusvahelise lastekaitseseltsi liige.{{lisa viide}} |
|||
| ⚫ | |||
| ⚫ | |||
| ⚫ | |||
Ta oli muu hulgas [[Eesti Eugeenika ja Genealoogia Selts]]i asutaja ja pikemat aega selle esimees<ref name="EBLTK" /> . 1937. aasta veebruarist oli Lüüs ka Eesti Arstide Seltside Liidu esimees ja õdede-kooli kuratooriumi esimees kooli algaastatest peale.<ref name=":0" /> [[Arstide Koda|Arstide Koja]] liige.{{lisa viide}} Ta oli [[Eesti Arstide Selts Rootsis|Eesti Arstide Seltsi Rootsis]] liige, [[Eesti Teaduslik Selts Rootsis|Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis]] juhatuse liige ja auliige. |
|||
Prof<ref name=":0" /> A. Lüüs on avaldanud rea teaduslikke töid, raamatuid ja artikleid, eriti lastehaiguste alalt.<ref name=":0" /> |
|||
== Viited == |
== Viited == |
||
Redaktsioon: 14. juuni 2016, kell 11:27
Aadu Lüüs (16. november 1878 Vana-Antsla vald, Võrumaa – 12. veebruar 1967 Stockholm) oli eesti arstiteadlane, Tartu Ülikooli professor, esimene eesti soost lastehaiguste õppetooli juhataja.[1]
Elukäik
Prof. A. Lüüs sündis Võrumaal, Vana-Antsla vallas, Lüüsi talus, kus ta vanemad olid rentnikuks.[2] Lüüs õppis Hugo Treffneri eragümnaasiumis ja asus 1901. aastal õppima arstiteadust Tartu ülikooli, mille lõpetas 1907. aastal cum laude.[3] Pärast ülikooli lõpetamist oli ta kaks aastat arstiks Laiusel ja Võrus ning siirdus siis Riiga, kus töötas assistendina J. Armitsteadi lastehaiglas 1909 -1911. Edasi jätkus Lüüsi arstlik tegevus Tallinnas, kus ta oli ühtlasi linna vaestearstiks ja 1917. aastast alates linna tervishoiubüroo juhatajaks.[2]
1919. aasta sügisel valiti dotsendi kohustetäitjaks lastehaiguste alal Tartu Ülikooli juures ning Tartu Ülikooli lastekliiniku juhatajaks.[2] Ta kaitses meditsiinidoktori kraadi 1922. aastal.[1] 1923. aastal valiti ta erakorraliseks professoriks ja 1925. aastal korraliseks professoriks. Aastatel 1931–1934 oli ta TÜ arstiteaduskonna dekaan.[4]
1944. aastal lahkus ta Rootsi. Ta on maetud Stockholmi Metsakalmistule. 16. november 1967 püstitati tema hauale kujur Ernst Jõesaare loodud mälestusmärk. Punakast graniidist hauakivil on pronksreljeefina peaingli figuur õnnistavate kätega. [5]
Ühiskondlik tegevus
Peale oma teadusliku töö ülikoolis tegutses prof Lüüs mitmesugustel seltskondliku ja ühiskondliku elu aladel. Eriti viljakas oli tema tegevus emade- ja lastekaitse küsimuste viljelemisel ja arendamisel Eestis. 1932. aastast oli ta sihtasutus „Eesti Lastekaitse" juhatuse esimees.[2] Aadu Lüüs oli Eesti Lastekaitse Ühingu asutajaliige ja mitme rahvusvahelise lastekaitseseltsi liige.[viide?]
1901. aastal liitus ta Eesti Üliõpilaste Seltsiga ja oli selle esimees 1906-1911. 1945. aastal valiti ta Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlaseks. 1950–1960 oli ta EÜSi vanematekogu esimees.
Ta oli muu hulgas Eesti Eugeenika ja Genealoogia Seltsi asutaja ja pikemat aega selle esimees[4] . 1937. aasta veebruarist oli Lüüs ka Eesti Arstide Seltside Liidu esimees ja õdede-kooli kuratooriumi esimees kooli algaastatest peale.[2] Arstide Koja liige.[viide?] Ta oli Eesti Arstide Seltsi Rootsis liige, Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis juhatuse liige ja auliige.
Prof[2] A. Lüüs on avaldanud rea teaduslikke töid, raamatuid ja artikleid, eriti lastehaiguste alalt.[2]
Viited
- ↑ 1,0 1,1 Lastekliinik, 2012. Lastekliiniku üldisi arengujooni. Tartu Ülikooli Kliinikum. Vaadatud 14.07.2012.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 Professor A. Lüüs 60. aastane - Päewaleht, 16.11.1938
- ↑ Eesti biograafiline leksikon, 1926–1929. Tartu: Loodus, lk 295.
- ↑ 4,0 4,1 Vaga, A., 1940. Eesti biograafilise leksikoni täiendusköide. Tartu: Loodus, lk 192.
- ↑ Mälestusmärk A. Lüüsile – Stockholms Tidningen, 18.11.1967