Makedoonia keel: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
| 16. rida: | 16. rida: | ||
Teda eristatakse omaette keelena alates 20. sajandi keskpaigast. |
Teda eristatakse omaette keelena alates 20. sajandi keskpaigast. |
||
== Keelesugulus == |
|||
== Liigitus ja seotus teiste lõunaslaavi keeltega == |
|||
Makedoonia lähimad sugulaskeeled on bulgaaria ja [[Serbia-horvaadi keel|serbia-horvaadi]] keel. Viimasega tipnes keelekontakt [[Jugoslaavia]] riigi ajal, kui serbia-horvaadi keele õppimine oli koolis kohustuslik. Teisteks põhiliikmeteks on [[Rumeenia keel|rumeenia]], [[uuskreeka keel|uuskreeka]] ja [[albaania keel]], mis kõik kuuluvad [[Indoeuroopa keeled|indoeuroopa keelkonna]] eri rühmadesse. Makedoonia ja bulgaaria keel eristuvad teravalt teistest lõunaslaavi keeltest ja [[Slaavi keeled|slaavi]] keeltest üldiselt. Näiteks on vabanetud [[infinitiiv]]ist ja nimisõna käänetest (välja arvatud [[vokatiiv]] ja veel mõned kunagi kasutusel olnud muutelõpud, mida võib veel tänaseni ajuti näha). Slaavi keelte seas on need kaks keelt ainsad, milles on kasutusel [[definitiiv]], ning indoeuroopa keeltest ainsad, milles on kasutusel narratiivne kõneviis. |
Makedoonia lähimad sugulaskeeled on bulgaaria ja [[Serbia-horvaadi keel|serbia-horvaadi]] keel. Viimasega tipnes keelekontakt [[Jugoslaavia]] riigi ajal, kui serbia-horvaadi keele õppimine oli koolis kohustuslik. Teisteks põhiliikmeteks on [[Rumeenia keel|rumeenia]], [[uuskreeka keel|uuskreeka]] ja [[albaania keel]], mis kõik kuuluvad [[Indoeuroopa keeled|indoeuroopa keelkonna]] eri rühmadesse. Makedoonia ja bulgaaria keel eristuvad teravalt teistest lõunaslaavi keeltest ja [[Slaavi keeled|slaavi]] keeltest üldiselt. Näiteks on vabanetud [[infinitiiv]]ist ja nimisõna käänetest (välja arvatud [[vokatiiv]] ja veel mõned kunagi kasutusel olnud muutelõpud, mida võib veel tänaseni ajuti näha). Slaavi keelte seas on need kaks keelt ainsad, milles on kasutusel [[definitiiv]], ning indoeuroopa keeltest ainsad, milles on kasutusel narratiivne kõneviis. |
||
== Keelekontaktid == |
|||
Kõik lõunaslaavi keeled, sealhulgas makedoonia keel, moodustavad [[dialektide kontiinum]]i. Makedoonia keel koos bulgaaria keele ja serbia-horvaadi keele [[torlaki murre|torlaki murdega]] kuuluvad veel [[Balkani keeleliit]]u. Bulgaarias peetakse makedoonia keelt bulgaaria keele murdeks. |
Kõik lõunaslaavi keeled, sealhulgas makedoonia keel, moodustavad [[dialektide kontiinum]]i. Makedoonia keel koos bulgaaria keele ja serbia-horvaadi keele [[torlaki murre|torlaki murdega]] kuuluvad veel [[Balkani keeleliit]]u. Bulgaarias peetakse makedoonia keelt bulgaaria keele murdeks. |
||
Enne keele normeerimist pidasid lingvistid makedoonia keele murdeid bulgaaria või serbia keele murreteks. Sarnaselt peeti ka torlaki |
Enne keele normeerimist pidasid lingvistid makedoonia keele murdeid bulgaaria või serbia keele murreteks. Sarnaselt peeti ka torlaki keelt bulgaaria murdeks. Teisest küljest jäid mitmed makedoonia intellektuaalid seisukohale, et makedoonia keel on täiesti eraldiseisev bulgaaria ja serbia keelest, samade vaadetega olid mitmed lingvistid nagu [[Antoine Meillet]], [[André Vaillant]], [[Mieczyslaw Malecki]] ja [[Samuil Bernstein]]. Siiski on mõned keeleteadlased, eriti Bulgaarias, endiselt arvamusel, et makedoonia keel on vaid üks bulgaaria keele teisend või murre. |
||
Selline vaade on aga poliitilselt ebakorrektne, mille peale on [[Olga Mišeska–Tomić]] öelnud: "Makedoonia keel sarnaneb ehituselt bulgaaria keelele rohkem kui ükski teine lõunaslaavi keel. Ent selle standardi tuum ei koosnenud dialektidest või teisenditest, mida bulgaaria keele standardid kunagi moodustanud oleks. Järelikult selle autonoomia ei saanud tuleneda teadlikust kaugendamisest [[pluritsentriline keel|pluritsentrilise keele]] teisendist ja makedoonia keele standardid põhinesid dialektidel, mida polnud eelnevalt standardiseeritud." |
Selline vaade on aga poliitilselt ebakorrektne, mille peale on [[Olga Mišeska–Tomić]] öelnud: "Makedoonia keel sarnaneb ehituselt bulgaaria keelele rohkem kui ükski teine lõunaslaavi keel. Ent selle standardi tuum ei koosnenud dialektidest või teisenditest, mida bulgaaria keele standardid kunagi moodustanud oleks. Järelikult selle autonoomia ei saanud tuleneda teadlikust kaugendamisest [[pluritsentriline keel|pluritsentrilise keele]] teisendist ja makedoonia keele standardid põhinesid dialektidel, mida polnud eelnevalt standardiseeritud." |
||
Redaktsioon: 26. märts 2016, kell 14:28
| makedoonia keel (македонски јазик) | |
|---|---|
| Kõneldakse | Makedoonias, Albaanias, Kreekas |
| Piirkonnad | Balkan |
| Kokku kõnelejaid | 2,1 miljonit [1] |
| Keelesugulus |
indoeuroopa keeled slaavi keeled lõunaslaavi keeled makedoonia keel |
| Ametlik staatus | |
| Ametlik keel |
 Makedoonia |
| Keelekoodid | |
| ISO 639-1 | mk |
| ISO 639-2 | mkd |
Makedoonia keel on bulgaaria keelele lähedane lõunaslaavi keel. Makedoonia keelt kirjutatakse kirillitsas. Kirjakeel põhineb keskmurdel.
Teda eristatakse omaette keelena alates 20. sajandi keskpaigast.
Keelesugulus
Makedoonia lähimad sugulaskeeled on bulgaaria ja serbia-horvaadi keel. Viimasega tipnes keelekontakt Jugoslaavia riigi ajal, kui serbia-horvaadi keele õppimine oli koolis kohustuslik. Teisteks põhiliikmeteks on rumeenia, uuskreeka ja albaania keel, mis kõik kuuluvad indoeuroopa keelkonna eri rühmadesse. Makedoonia ja bulgaaria keel eristuvad teravalt teistest lõunaslaavi keeltest ja slaavi keeltest üldiselt. Näiteks on vabanetud infinitiivist ja nimisõna käänetest (välja arvatud vokatiiv ja veel mõned kunagi kasutusel olnud muutelõpud, mida võib veel tänaseni ajuti näha). Slaavi keelte seas on need kaks keelt ainsad, milles on kasutusel definitiiv, ning indoeuroopa keeltest ainsad, milles on kasutusel narratiivne kõneviis.
Keelekontaktid
Kõik lõunaslaavi keeled, sealhulgas makedoonia keel, moodustavad dialektide kontiinumi. Makedoonia keel koos bulgaaria keele ja serbia-horvaadi keele torlaki murdega kuuluvad veel Balkani keeleliitu. Bulgaarias peetakse makedoonia keelt bulgaaria keele murdeks.
Enne keele normeerimist pidasid lingvistid makedoonia keele murdeid bulgaaria või serbia keele murreteks. Sarnaselt peeti ka torlaki keelt bulgaaria murdeks. Teisest küljest jäid mitmed makedoonia intellektuaalid seisukohale, et makedoonia keel on täiesti eraldiseisev bulgaaria ja serbia keelest, samade vaadetega olid mitmed lingvistid nagu Antoine Meillet, André Vaillant, Mieczyslaw Malecki ja Samuil Bernstein. Siiski on mõned keeleteadlased, eriti Bulgaarias, endiselt arvamusel, et makedoonia keel on vaid üks bulgaaria keele teisend või murre.
Selline vaade on aga poliitilselt ebakorrektne, mille peale on Olga Mišeska–Tomić öelnud: "Makedoonia keel sarnaneb ehituselt bulgaaria keelele rohkem kui ükski teine lõunaslaavi keel. Ent selle standardi tuum ei koosnenud dialektidest või teisenditest, mida bulgaaria keele standardid kunagi moodustanud oleks. Järelikult selle autonoomia ei saanud tuleneda teadlikust kaugendamisest pluritsentrilise keele teisendist ja makedoonia keele standardid põhinesid dialektidel, mida polnud eelnevalt standardiseeritud."
Kaasaegsed klassifitseerimisküsimused on enamjaolt kujundatud poliitiliste ja sotsiaalsete tegurite poolt. Strukturaalselt moodustavad makedoonia, bulgaaria ja teised idapoolsed lõunaslaavi vormid dialektide kontiinumi, mis tekkis kirjanduskoolide Preslavi ja Ohridi kõrgaegadel ilmnenud lingvistiliste arengute tulemusena.
Vaata ka
Viited
- ↑ Makedoonia keel. Ethnologue. Kasutatud 2.11.2009 (inglise)
 |
Makedooniakeelne Vikipeedia |