Makedoonia keel: erinevus redaktsioonide vahel

makedoonia keel (македонски јазик)
Kõneldakse	Makedoonias, Albaanias, Kreekas
Piirkonnad	Balkan
Kokku kõnelejaid	2,1 miljonit
Keelesugulus	indoeuroopa keeled; slaavi keeled; lõunaslaavi keeled; makedoonia keel
Ametlik staatus
Ametlik keel	Makedoonia
Keelekoodid
ISO 639-1	mk
ISO 639-2	mkd

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 26. märts 2016, kell 00:25

Makedoonia keel on bulgaaria keelele lähedane lõunaslaavi keel. Makedoonia keelt kirjutatakse kirillitsas. Kirjakeel põhineb keskmurdel.

Lähimad sugulaskeeled on bulgaaria ja serbia-horvaadi keel. Viimasega tipnes keelekontakt Jugoslaavia riigi ajal, kui serbia-horvaadi keele õppimine oli koolis kohustuslik.

Kõik lõunaslaavi keeled, sh Makedoonia keel, moodustavad dialektide kontiinumi. Makedoonia keel koos bulgaaria keele ja serbia-horvaadi murde torlakianiga kuuluvad veel Balkani keeleliitu (ehk keeltegruppi, millel on sarnased tüpoloogilised, grammatilised ja leksikaslsed omadused mitte keelesuguluse, vaid geograafilisest paiknemisest tulenevate keelekontaktide tõttu). Bulgaarias peetakse makedoonia keelt bulgaaria keele murdeks.

Teisteks põhiliikmeteks on rumeenia, kreeka ja albaania keeled, mis kõik kuuluvad indoeuroopa keelkonna eri geneetilistesse harudesse. Makedoonia ja bulgaaria keel eristuvad teravalt teistest lõunaslaavi ja slaavi keeltest üldiselt. Näiteks on vabanetud infinitiivist ja nimisõna käänetest (välja arvatud vokatiiv ja veel mõned kunagi kasutusel olnud muutelõpud, mida võib veel tänaseni ajuti näha). Slaavi keelte seas on need kaks keelt ainsad, milles on kasutusel definitiiv, ning indoeuroopa keeltest ainsad, milles on kasutusel narratiivne kõneviis.

Teda eristatakse omaette keelena alates 20. sajandi keskpaigast.

Vaata ka

Makedoonlased

Viited

↑ Makedoonia keel. Ethnologue. Kasutatud 2.11.2009 (inglise)

[Ethnologue-1] Makedoonia keel. Ethnologue. Kasutatud 2.11.2009 (inglise)

[1]

@@ 16. rida: / 16. rida: @@
 Lähimad sugulaskeeled on bulgaaria ja [[Serbia-horvaadi keel|serbia-horvaadi]] keel. Viimasega tipnes keelekontakt [[Jugoslaavia]] riigi ajal, kui serbia-horvaadi keele õppimine oli koolis kohustuslik.
-Kõik lõunaslaavi keeled, sh Makedoonia keel, moodustavad dialektide [[Kontiinum|kontiinumi]]. Makedoonia keel koos bulgaaria ja serbia-horvaadi murde [[torlakianiga]] kuuluvad veel [[Balkani poolsaar|Balkani poolsaare]] keeleliitu (ehk keeltegruppi, mis jagavad sarnaseid tüpoloogilisi, grammatilisi ja leksikalisi omadusi, mitte geneetiliste sarnasuste, vaid geograafilise paiknemise tõttu). Bulgaarias peetakse makedoonia keelt bulgaaria keele murdeks.
+Kõik lõunaslaavi keeled, sh Makedoonia keel, moodustavad dialektide [[Kontiinum|kontiinumi]]. Makedoonia keel koos bulgaaria keele ja serbia-horvaadi murde [[torlakianiga]] kuuluvad veel [[Balkani keeleliit]]u  (ehk keeltegruppi, millel on sarnased tüpoloogilised, grammatilised ja leksikaslsed omadused mitte [[keelesugulus]]e, vaid geograafilisest paiknemisest tulenevate keelekontaktide tõttu). Bulgaarias peetakse makedoonia keelt bulgaaria keele murdeks.
-Teisteks põhiliikmeteks on [[Rumeenia keel|rumeenia]], [[kreeka]] ja [[Albaania keel|albaania]] keeled, mis kõik kuuluvad [[Indoeuroopa keeled|indoeuroopa]] keelkonna eri geneetilistesse harudesse. Makedoonia ja bulgaaria keel eristuvad teravalt teistest lõunaslaavi ja [[Slaavi keeled|slaavi]] keeltest üldiselt. Näiteks on vabanetud [[infinitiivist]] ja nimisõna käänetest (v.a [[vokatiiv]] ja veel mõned kunagi kasutusel olnud muutelõpud, mida võib veel tänaseni ajuti näha). Slaavi keelte rühmast ainukesena on kasutusel [[definitiiv]] ning indoeuroopa keeltest tuju narratiiv (narrative mood).
+Teisteks põhiliikmeteks on [[Rumeenia keel|rumeenia]], [[kreeka]] ja [[Albaania keel|albaania]] keeled, mis kõik kuuluvad [[Indoeuroopa keeled|indoeuroopa]] keelkonna eri geneetilistesse harudesse. Makedoonia ja bulgaaria keel eristuvad teravalt teistest lõunaslaavi ja [[Slaavi keeled|slaavi]] keeltest üldiselt. Näiteks on vabanetud [[infinitiiv]]ist ja nimisõna käänetest (välja arvatud [[vokatiiv]] ja veel mõned kunagi kasutusel olnud muutelõpud, mida võib veel tänaseni ajuti näha). Slaavi keelte seas on need kaks keelt ainsad, milles on kasutusel [[definitiiv]], ning indoeuroopa keeltest ainsad, milles on kasutusel narratiivne kõneviis.
 Teda eristatakse omaette keelena alates 20. sajandi keskpaigast.