Mulgimaa: erinevus redaktsioonide vahel
Ajakajakas (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
Ajakajakas (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
8. rida: | 8. rida: | ||
Mulgimaaks nimetatud piirkond oli [[19. sajand]]i lõpuni [[mulgi keel]]e alusel selgelt eristatav [[etnograafia|etnograafiline]] ja lingvistiline ala, Muinas-[[Sakala]] maakonna järeltulija. |
Mulgimaaks nimetatud piirkond oli [[19. sajand]]i lõpuni [[mulgi keel]]e alusel selgelt eristatav [[etnograafia|etnograafiline]] ja lingvistiline ala, Muinas-[[Sakala]] maakonna järeltulija. |
||
Mulgi lipp õnnistati 12.10.2013 Tarvastus. |
|||
Tänapäeval märgistab ja määrab Mulgimaa viit kihelkonda (Halliste, Helme, Karksi, Paistu ja Tarvastu) paraku kindel rahvarõivaste tüüp ja vanemate inimeste seas ka mulgi keele ehk [[lõunaeesti keel]]e läänemurde leviala. |
|||
[[Pilt:South Estonian language area.jpg|thumb|Lõunaeesti (võru, setu, mulgi ja tartu) keel ja keelesaared ([[Leivud|Leivu]], [[Lutsi maarahvas|Lutsi]] ja [[Kraasna maarahvas|Kraasna]]).]] |
[[Pilt:South Estonian language area.jpg|thumb|Lõunaeesti (võru, setu, mulgi ja tartu) keel ja keelesaared ([[Leivud|Leivu]], [[Lutsi maarahvas|Lutsi]] ja [[Kraasna maarahvas|Kraasna]]).]] |
||
Erinevalt paljude inimeste eksiarvamusest ei ole praegune Viljandimaa Mulgimaa. Viljandimaalased väljaspool viit kihelkonda pole mulgid, kuid siiski on sageli Mulgimaa pealinnaks ekslikult peetud [[Viljandi]]t, ehkki see linn ei asu ajaloolise Mulgimaa piirides. 20. sajandi lõpupoole on mõned kohalikud pidanud [[Abja-Paluoja]] linna Mulgimaa keskuseks. |
Erinevalt paljude inimeste eksiarvamusest ei ole praegune Viljandimaa Mulgimaa. Viljandimaalased väljaspool viit kihelkonda pole mulgid, kuid siiski on sageli Mulgimaa pealinnaks ekslikult peetud [[Viljandi]]t, ehkki see linn ei asu ajaloolise Mulgimaa piirides. 20. sajandi lõpupoole on mõned kohalikud pidanud [[Abja-Paluoja]] linna Mulgimaa keskuseks. |
Redaktsioon: 29. veebruar 2016, kell 20:20
See artikkel vajab toimetamist. |
Mulgimaa on kultuuriajaloolineline piirkond Lõuna-Eestis, mis koosneb viiest endisest kihelkonnast: Tarvastu, Paistu, Halliste, Karksi ja Helme.
Mulgimaaks on peetud ka Viljandi kihelkonna lõunaosa ja Saarde kihelkonna idaosa. Samas Eduard Vääri väitel suurem osa Helme kihelkonna põlistest elanikest end ise mulgiks ei pea.[1]
Mulgimaaks nimetatud piirkond oli 19. sajandi lõpuni mulgi keele alusel selgelt eristatav etnograafiline ja lingvistiline ala, Muinas-Sakala maakonna järeltulija.
Mulgi lipp õnnistati 12.10.2013 Tarvastus.
Erinevalt paljude inimeste eksiarvamusest ei ole praegune Viljandimaa Mulgimaa. Viljandimaalased väljaspool viit kihelkonda pole mulgid, kuid siiski on sageli Mulgimaa pealinnaks ekslikult peetud Viljandit, ehkki see linn ei asu ajaloolise Mulgimaa piirides. 20. sajandi lõpupoole on mõned kohalikud pidanud Abja-Paluoja linna Mulgimaa keskuseks.
Vaata ka
Viited
- ↑ Pae, lk 180
Kirjandus
- Pae, Taavi; Remmel, Mari-Ann. Eesti etnonüümid, võrdnimed ja piirkonnanimed. Keel ja Kirjandus, 2006, nr 3, lk 177–190.
Välislingid
- Toomas Hendrik Ilves, Võtaks Mulgimaa asjad õige enda kätte!, Sakala, 02.07.2005